Aplaus sygis

MUUSIKAAJAKIRI Nr 8 sügis 2013

Kuldne nelik Tõnu Kaljuste: puu maailma kultuuripinnases

Valgre fenomen Heli-ilmas kausside ja naelapilliga Uudised

Kuhu minna

Eesti K o n kogu tser pileti kontserd di d ih

m o tähts üügis! V oaja ündm a usi ja ata sügis e kav a

lk 61!

Rahandusministrist orelitudengiks Estonia kontserdisaali lugu

• 1 • Plaadisoovitused Sündmuste galerii

quattroÂŽ.

Eesti teede valitseja.

Legendaarse quattro nelikveoga on varustatud enam kui 140 erinevat Audi mudelit.

www.audi.ee

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee

Vorsprung durch Technik

Audi A6 Avant 3.0TDI quattro S tronic (180 kW / 245 hj) Kiirendus 0-100 km/h: 6,3 sek; keskmine k端tusekulu: 5,9 l/100 km; Keskmine CO2 emissioon: 156 g/km.

sisukord Sügis täis südamega kuulamist Soe ja sillerdav muusikasuvi annab taktikepi edasi värvikirevale ja asjalikule sügisele, jättes publiku meeltesse ja mälestustesse helisema mitmeid kauneid muusikamälestusi paljudest Eestimaa paikadest.

Eesti Kontserdi poolt olid suvevärvijateks romantiline Haapsalu „Suvemuusika”-sari, legendaarne Suure-Jaani muusikafestival, alati üllatusi pakkuv „Seitsme linna muusika” IdaVirumaal, kuuendat korda toimunud Saaremaa ooperipäevad ning kõrgetasemelist ja rahvusvahelist orelimängukunsti pakkuv Orelifestival.

Koostöös Virumaa muuseumite, Silberauto ja ERSOga korraldasime Palmse mõisatiigil kaks suurejoonelist kontserti, millest võiks saada kaunis traditsioon ka tulevikuks.

Juulis Saaremaa ooperipäevi külastanud kolm Gruusia ooperiteatrit (Bathumi Riiklik Ooperiteater, Thbilisi Riiklik Ooperi- ja Balleti­ teater ning Khuthaisi Riiklik Ooperi- ja Balleti­ teater – kokku 300 inimest) vaimustasid meie publikut kõrgetasemelise ooperikunstiga.

Tegemist oli kõigi aegade suurima Eesti ja Gruusia ühise kultuuriprojektiga, kuhu olid kaasatud oma ala parimad tegijad, toetajaiks nii Eesti kui ka Gruusia kultuuriministeerium.

Ooperipäevi tulid nautima ligi 12 000 kuulajat, kes ei pidanud pettuma. Ooperiteatrite vaimustavalt kõrge vokaalse tasemega esitatud etendused ei jätnud puudutamata ühtegi ini­ mest saalis ning igaõhtuseks publikutänuks olid palavad ovatsioonid püsti seistes.

Esimest korda toimus meie festivali raames ka balletietendus. Me oleme väga tänu­likud, et just Gruusia rahvusballett maailma­ kuulsa solisti Nino Ananiashvili juhtimisel oli meie esimeseks balletikülaliseks ning kodupublik nägi Teet Kase Gruusias esietendunud lavastust „Tiibadeta lend pimedusse”.

Oma 73. hooaega alustab Eesti Kontsert sedapuhku kahe suurejoonelise avakontserdiga – Riiklik Sümfooniaorkester Novaja Rossija Moskvast, dirigendiks Andres Mustonen, ning rahvusvaheline noorteorkester „I, Culture Orchestra”, dirigendiks Kirill Karabits, solistiks pianist Khatia Buniatishvili, mõlemad Euroopa uue muusikutepõlvkonna tipust. Kohe seejärel osaleb Eesti Kontsert mahuka programmiga (ligi poolsada eri suuruses esinejat ja ­kollek­tiivi) oma Tallinna kodu, Estonia maja 100. sünni­ päeva pidustusel.

Sügisel teeme ka kummarduse Raimond Valgrele (100) ning meenutame virtuoossete džässipianistide kontsertidega Oscar Petersoni legendaarset Tallinnas-käiku. Benjamin Britteni 100. sünniaastapäeva tähiseks saab monumentaalse „Sõjareekviemi” ettekanne.

Publiku lemmikuks kujunenud „Kuldse klassika” ning end heal tasemel tõestanud „Eliitkontsertide” kõrval pakume kuulajale mitut uut sisukat kontserdisarja. „Müstili­ sed hääled” toob Eestisse eksootilisi vokaal­ ansambleid ning esitleb ka Eesti vokaalkollek­ tiive üllatuslike kavadega. „Nõnda kõneles

4 6 8

28 Mitmetahuline looja Liis

Juhtkiri, sisukord Uut muusikamaailmas Raimond Valgre muinaslugu muusikas 12 Ühele suurmeistrile mõeldes: Richard Strauss 14 Estonia100: Estonia kontserdisaali lugu 18 Arvamus: Rudolf Tobias vääriks suuremat tähelepanu 20 Vardo Rumesseni edu välismaal 22 Eespere, Mustonen, Mägi ja Rannap: palju rohkem kui lihtsalt klassivennad

sügis 2013

Viira 32 Kummardus jazzilegend Oscar Petersonile

36 Fookuses: Eesti Kontserdist

saab sihtasutus 38 Silver Sepa põnevad pillid 42 Mis uudist, ERSO ja RAM? 44 Tõnu Kaljuste elust ja muusikast Naissaarel 47 Aivar Sõerd, rahandusministrist orelituengiks 50 “Müstilised hääled” toob põnevaid kõlavärve

• 4 •

Zarathustra” tähistab Richard Straussi 150. sünniaastapäeva, sarja nõustajaks on ja osaleb ka dirigendina Olari Elts. Kalle Randalu on nõustajaks sarjale „Pianisti portree”,kus kavade valik valgustab osalevate silmapaistvate Eesti ja välismaiste pianistide kunstilist maailmavaadet. Kindlasti kuulub sarja ja kogu hooaja kõrgpunktide hulka hiina muusika superstaari Yundi kontsert. Detsembris külastab Tallinna ja Tartut Moskva Tšaikovski-nimeline Suur Sümfoo­nia­ orkester, dirigendiks vene muusika grand old man Vladimir Fedossejev.

Ilus muusikaelamus jääb hinge helisema pikaks ajaks ning armastus muusika vastu saab alati rikkalikult tasutud – loeme kontserdid õnnestunuks, kui armsad Aplausi lugejad leiavad tee meie kontserdimajadesse ja -saali­ desse ning lahkuvad sealt helinaga hinges.

Armastusega kuulamist soovides Kertu Orro Eesti Kontserdi arendusjuht

53 Anna-Liisa Bezrodny, tüdruk viiuliga

56 Uued plaadid 58 Sündmuste galerii 61 Kontserdikava: Eesti Kontserdi sügis

Toimetaja: Kristel Kossar Vastutav väljaandja: Eesti Kontsert; Katrin Aunpu Kujundus: Menu Kirjastus Reklaam: Nordicom Trükikoda: Kroonpress www.concert.ee/ajakiri-aplaus

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE

uudised Vene ja Hiina kontserdi­ korraldajad väisasid Eestit Juulis külastas Eestit 27 Hiina kultuuri- ja muusikaasutuste juhti ja nende kaastöötajat.

Erinevate muusikasündmuste kõrval tutvustas Eesti Kontsert showcase’ide kaudu ka Eesti muusikuid, kes väliskülalistele suurt muljet avaldasid.

Visiidi eesmärgiks on Hiina mõjukate kultuuri- ja muusikategelaste vahetu tutvumine Eesti muusika- ja kultuurieluga, kohtumised, läbikuulamised ja arutelud. Visiit valmistab ette lähiaastate vahetusprogrammi, mille raames kavandatakse hulka eesti muusika sündmusi Hiinas ja hiina muusika sündmusi Eestis. Kontaktide teke ja infovahetus visiidi käigus on mõeldud ka impulssideks ja tõukejõuks Hiina ja Eesti kultuuri­vahetuse kaugema sihikuga arengule, tingimuste loomiseks eesti muusika ekspordiks maailma ühele mahukamale ja dünaamilisemale muusikaturule.

Suve hakul väisasid Eestit aga ka 85 kontsertorganisatsiooni juhid üle kogu Venemaa. Delegatsiooni juhtinud Tjumeni Filharmoonia direktori Mihhail Birmani sõnul sõlmiti palju kasulikke kontakte. „Eestis on palju suurepäraseid kollektiive ning iseäranis siinne kooritraditsioon on Vene­ maa jaoks väga huvitav,” märkis Birman.

Festival tõi kohvikutesse klassikalise muusika Viis Pärnu kohvikut mängis juulis Pärnu muusikafestivali ajal klassikalist muusikat.

Kontserdikorraldajate teatel on see Eestis teadaolevalt esimene seesugune koostöö kontserdikorraldaja ja kohvikupidajate vahel.

Maailma heliloomingu paremik kõlas Passion Café’s, Rannahotellis, kohvikus Supelsaksad, Ammende villas ja Punase torni veinibaaris, lugude ampluaa ulatus tõsisematest teostest filmimuusika ja popmuusika seadeteni.

sügis 2013

• 6 •

Eesti muusika vallutas Schleswig-Holsteini Suvine Schleswig-Holsteini muusikafestival, mille keskmes sedapuhku Balti riigid, andis tänu kultuuriatašee Harry Liivranna toele kava kokkupanekul suurepärase läbilõike eesti muusika erinevatest tahkudest. Kuulajad oskasid seda hinnata: näiteks Pronstorfi mõisa 800 inimest mahutavas omapärases kontserdipaigas Kuhstallis olid meie muusikute neli kontserti välja müüdud ja kõigilt nõuti lisapalu: publikut vaimustasid setu koor Sõsarõ (juht Elvi Nassar), Villu Veski ja Tiit Kalluste, klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai, Hortus Musicus ning Rein Rannap.

uudised Metroos Bachi mänginud viiuldaja arreteeriti Gustavo Dudamel

ilmutab esikplaadi Berliini Filharmoonikutega Septembris peaks nägema ilmavalgust tippdirigent Gustavo Duda­ meli debüütplaat Berliini Filharmoonikutega. Helikandja on pühendatud helilooja Richard Straussi 150. sünniaastapäevale ning sellelt leiab lisaks teosele „Nõnda kõneles Zarathustra” ka „Don Juani” ja „Till Eulenspiegeli”. Asjatundjate arvates astub Dudamel seega kuulsa Herbert von Karajani jälgedes, kelle Straussi-salvestised on muusikailmas äärmiselt kõrgelt hinnatud.

Inglise keele õpetaja Matthew Christian arreteeriti pärast seda, kui oli esitanud New Yorgi metroos Bachi muusikat. Nüüd on mees, kes varemgi on metroos musitseerimise pärast kongis istunud, asunud aktiivselt oma õiguste eest võitlema, trükkides T-särke, mis teatavad, et muusika esitamine on seaduslik. Metroos musitsee­rimine pole New Yorgis tõepoolest keelatud, kuid ainult juhul, kui see ei takista transpordi kulgu.

Parimad maitseelamused!

Restoran Nero – maitsemeeli avardav restoranielamus!

Restoran City - kõrgetasemelised maitsed otse linna südames!

Tallink Spa & Conference Hotel • +372 630 0100 spahotel@tallink.ee

Tallink City Hotel • +372 630 0800 cityhotel@tallink.ee

• 7 •

Restoran Regatta – meeliülendavad toiduelamused, lummav merevaade!

2013 Pirita TOP SPA Hotellsügis • +372 639 8600 reservation.topspa@tallink.ee

muusikaelu

Muinaslugu muusikas, mis kunagi ei kao Tekst: Riina Jussila Fotod: scanpix

Oktoobri alguses möödub 100 aastat armastatud eesti helilooja ja muusiku Raimond Valgre sünnist.

Mees, kes jõudis ilmas elada vaid 36 aastat, andis maailmale midagi sellist, mis mitte kunagi ei sure – imeilusad laulud.

sügis 2013

• 8 •

muusikaelu

Jaan Ross,

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor

Kui me oskaksime ratsionaalselt seletada, milles seisneb ühe või teise helilooja andekus või geniaalsus, siis ei oleks andekaid heliloojaid vaja. Piisaks muusikateadlastest, kelle ratsio­ naalsete teadmiste põhjal ilus muusika sünniks.

Geniaalse loomingu saladus jääb pikaks ajaks, kui mitte igavesti saladuseks. Selleks ongi vaja loojat, et ta oma intellektuaalsed emotsioonalsed jõupingutused vormiks muusikateoseks, mis ka publikut köidaks.

Andeka helilooja jaoks on mõte, mis tema muusikast 50 või 60 aasta pärast arvatakse, teisejärguline. Andekas helilooja loob, sest teisiti ta ei saa. Tegelikult puudutab see ka teisel alal tegutsejaid, mitte ainult heliloojaid.

Sven Lõhmus,

muusikaprodutsent ja laulukirjutaja

Põhjusi, miks Valgre muusika inimesi paelub, on minu arvates mitu. Sõda ja rahu, selle taustal inimlikud elulood, tragöödiad, elurõõm ja ebaõnn – seda kõike on tema loomingus tunda. Mees rääkis lihtsas keeles ja see lähendas rahvast tema laule mõistma. Kas Raimond Valgrel polnud ka korralikku n-ö konkurentheli­ loojat või kadusid teiste laulud keerulise ajastu hammasrataste vahele, on raske öelda.

Minul on Valgrelt palju õppida palju, ent kahjuks jääb tema muusika mulle siiski kohati kaugeks ja ajastumärgiliseks. Kaunis harmoonia­kulg versus lihtne tekst elust endast, piisavalt karismaatiline persoon, õn­ netu elusaatus – kõik see on kuulajat mõjutanud.

Arno Saar/Õhtuleh

P

õlvkonnad muutuvad, parimad asjad jäävad. Valgre on kui traditsioon, mis kandub emalt tütrele ja iialgi ei kao.

Mis on selle õrna hingega muusiku loomingu fenomen?

Priit Pajusaar, helilooja

Valgre loomingu võlu on see, mis kipub meie tänapäeva muusikas kohati tagaplaanile jääma – meloodia ja veel kord meloodia. Sinna juurde on Valgre puhul lisatud veel küllaltki peen harmoonia. Valgre lugudesse on põimitud selged inimlikud teemad, mis inimestele ikka ja alati korda lähevad pluss ilus sõnastus sinna juurde. Kõik olulised komponendid on erakordselt hästi paigas.

Tema looming on niivõrd isikupärane, et selle tunneb iga kell ära. Kui praegu peaks kuskilt kivi alt välja tulema täiesti tundmatu Valgre lugu, siis arvan, et iga muusikat vähegi tundev inimene tunneb selle hetkega ära.

Valgre sünniaasta­ päevale pühendatud kontserdid 3.–8. oktoob­ rini Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Paides 2013. aasta 7. oktoobril tähistame ühe kuulsaima eesti laululooja, Raimond Valgre 100. sünniaastapäeva. Kontsertidel „Valgre 100” ja „Õige valik – Valg­rest Voorandini” tulevad ettekandele Valgre laulud uutes, tänapäevase helikeelega ja rohkem džässivaldkonda kuuluvates arranžeeringutes. Kontserdil astub üles ka džässilegend, kes on möödunud aastakümnetest tuntud kui üks omanäolisemaid džässlauljatare – võluv armeenlanna Datevik Hovanesian. Lisaks Valg­re loomingule kõlab kontserdil ka eesti heliloojate uuem džäss (Vind, Randalu) EDBB esituses ning Kadri Voorandi omalooming ja a cappella seaded ansamblile Estonian Voices. sügis 2013

• 10 •

muusikaelu Käesoleval hooajal tähistatakse maailmas Richard Straussi (11. juuni 1864 – 8. september 1949) 150. sünniaastapäeva. Strauss oli saksa hilisromanti­ lisi heliloojaid, teda peeti juba eluajal elavaks klassikuks ja suurimaks 20. sajandi I poole heliloojaks. Eesti Kontsert on valinud selle hooaja kavva kimbu teoseid, mis avavad helilooja erinevaid palgeid.

Ühele suurmeistrile mõeldes Tekst: Virge Joamets Fotod: Corbis

S

trauss oli erakordselt andekas muusik. Tema isa oli omal ajal silmapaistev metsasarvemängija ja teenis Müncheni õukonnaooperi orkestris. Ent muusikas äärmiselt konservatiivse inimesena ta oma pojale muusikalist õpetust jagades kaasaegseid kuulsusi, teiste seas Wagnerit, hoidus tutvustamast. Nõnda kasvas nooruk esiti justkui turvalise vati sees. On huvitav, et Straussi enim mõjutanud inimesi, kes viis ta kaasaegsete mõttevoolude juurde ja pani teda huvi tundma uue muusika vastu, oli Eesti päritolu, Narvas sündinud viiuldaja ja helilooja Alexander Ritter. Just tema ärgitusel hakkas Strauss kirjutama moodsamas helikeeles ja žanris – sümfoonilisi poeeme. Nendeta ei saa täna­päeval läbi mitte ükski arvestatav sümfooniaorkester, „Don Juan” (1888), „Surm ja selginemine” (1889), „Till Eulenspiegeli lõbusad vembud” (1895), „Don Quixote” (1898) jt ning monumentaalne „Alpi sümfoonia” (1915) kuuluvad vaieldamatult orkestrite püsirepertuaari ja on väga palju mängitud lood.

Oma signatuurse algusmotiiviga ülituntud „Nõnda kõneles Zarathustra” (1896) avab 18. sügis 2013

oktoobril EK Straussi-sarja.

Uue sajandi alguses sai tema põhiliseks huvialaks ooper, mille kõrval kõik muu jäi edaspidi pigem tagaplaanile. Üks esimesi neist, Oscar Wilde’i aineline „Salome” (1905) ühtaegu šokeeris ja vallutas publikut, leides kahe aasta jooksul esitamist 50 ooperimajas ja oli samal ajal mitmes juhtivas ooperi­ teatris keelatud! Siit läks lahti rida, kus niipea kui üks ooper lõpetatud, asus helilooja viivitamatult otsima süžeed järgmisele. Just nendes, nüüd enam mitte noore, vaid tõesti küpse autori helitöödes saab kuulaja nautida tõelist meisterlikkust. Orkester on suurekoosseisuline, aga Strauss mängib sellega geniaalse Mozartiga sarnase kergusega ning voolib oma käsutuses olevast materjalist fantaasiarikkalt sõna otseses mõttes mida iganes tahab. Tema suurim iidol oli Wagner, Strauss tundis ja teadis ka ise, et on tema ideede ja võtete ainus tõeline edasiarendaja 20. sajandil, kuid erinevalt wagnerlikust eepikast ja sageli aeglaselt kulgevast sündmustikust on Strauss kiire. Ta nautis nalja ja teravmeelsust ning sel­ lise ooperilaadi üks parimaid näiteid on kontsertettekandes Eestis esmaesitusele tulev „Ariadne Naxosel” (esitatakse pikem, 1916. aasta versioon). Kahjuks on Straussi oopereid olnud nende tehniliselt ülikõrgete nõudmiste tõttu Eestis harva kuulda, 16 ooperist on Estonias lavastatud „Roosikavaler” (1970) ja „Salome” (1973 ja 2000), Pärnu ooper on esitanud stseene ooperitest kontsertkorras.

Strauss jõudis elu jooksul tohutult palju.

Töö oli see, mis teda elus alati aitas ja mille nimel ta elas. Tema põhisissetulek tuli dirigenditegevusest, ta unistas sellega teenida ja nii palju säästa, et tulevikus rahus üksnes kompo­ neerida. Sellist õnne ei tulnud talle aga kuna­gi.

1914. aastal tema Inglismaal pangaarvel olnud hoiused kui vaenlasriigi kodaniku omad lihtsalt konfiskeeriti. Komponeerimine muutus 1930.–1940. aastate Natsi-Saksamaal talle lausa elupidemeks. Juuditarist minia ja seega ka „mitte­puhaste” lastelaste pärast oli muret palju. 1944. aasta kõige süngematel hetke-

• 12 •

Eesti Kontserdi sari „Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”:

• sümfooniline poeem „Nõnda kõneles Zarathustra” 18. okt Estonia kontserdisaalis, 19. okt Jõhvi kontserdimajas, • süit balletist „Vahukoor” 19. dets Vanemuise kontserdimajas, 20. dets Estonia kontserdisaalis, • septett „Metamorfoosid” 4. jaan Estonia kontserdisaalis, • valik Lied’e ja melodraama “Enoch Arden” 15. veebr Estonia kontserdisaalis, • ooperi „Ariadne Naxosel” kontsertettekanne 4. ja 5. mail Estonia kontserdisaalis ja 6. mail Pärnu kontserdimajas. del on ta kirjutanud: „Töö pakub mulle palju rõõmu, siis ma ei mõtle muudele asjadele.”

Nõnda põgenes ta muusikasse ja kirjutas kuni oma pika elu lõpuni, ilma et tema vaim oleks närtsinud. „Metamorfoosid” (1945) on selle üldiselt äärmiselt rõõmsameelse ja ka palju väga optimistlikku muusikat (EK hooaja kavas nt süit balletist „Vahukoor” (1922)) kirjutanud helilooja kõige süngem ja isiklikum teos, eleegia sõjas ja natside hävitustöö tulemusena rusustatud Euroopa kultuurile. Tuntud on selle teose va­riant 23 keelpillile, ent nüüd tuleb ettekandele septetiversioon, mis valmis varem ja avastati alles 1990ndatel.

Strauss on ka tunnustatud Lied’i-looja.

Tema abikaasa oli andekas lauljanna, kes varsti pärast abiellumist karjäärist loobus. Armastatud naise sopranihääl inspireeris Straussi kirjutama eelkõige sellele hääleliigile. „Neli viimast laulu” (1948) oli Straussi viimaseid teoseid, sellega pani ta teadlikult punkti oma 80-aastasele heliloomingutööle.

rubriik

29. augustist 11. septembrini piletid paljudele algava hooaja kontsertidele tavahinnast

kuni 30% soodsamad

Lisaks müügil “Lõunamuusika” passid ning üksikpiletid ja kontserdisarjade abonemendid.

Kampaania kestab Tallinnas ja Jõhvis kuni 8. septembrini, Tartus ja Pärnus 5. ‒ 11. septembrini.

• 13 •

sügis 2013

Kirju ajalooga maja keset linna kontserdipaik

Sügisel täitub täpselt sada aastat Estonia maja avamisest.

H. Peetsi 1938. aastal ilmunud raamatu „„Estonia” teatri- ja kontserthoone ajalugu” jt allikate põhjal koostanud Margit Kirsipuu.

E

stonia teatri- ja kontserthoone on suur ehitis. Selle ehitamiseks on tulnud kokku kanda palju ehitusmaterjali.

Mitte ainult kive ja lupja, vaid ka vaimu ja energiat. Mitte igapäev ei suudeta sääraseid ülesandeid teos­ tada,” kirjutati 1938. aasta väljaannetes maja avamise 25. aastapäeva puhul.

„

Sünd rahva annetuste toel

Estonia ehitamise ajalugu on mõistagi vanem hoone enese ajaloost. Ehitamise saaga ei erine palju suurte rajatiste tänapäevastest kitsaskohtadest. 1908. aastal ilmus Päevalehes kuulutus „Eesti teatrimaja võistlusplaa­nide väljanäituse kohta”. Samas oli arvata, et kohalikele arhitektidele käiks nii suure ehituse projekteerimine üle jõu ning kuulutused avaldati ka Vene, Saksa, Soome ja Prantsuse ajalehtedes. Laekunud töödega jäädi üldiselt rahule, kuid maksumused olid ilmselgelt ülejõukäivad.

Aasta varem valitud teatrihoone ehituskomisjon määratles hoone suuruse ja üldilme, misjärel hakati nuputama, kuidas ehitada või õigemini,

kust hankida sel­leks vajalikku kapitali. Estonia Seltsile üksinda käis nii suur ehitus üle jõu.

Linna­valitsusega sõlmitud lepingu kohaselt pidi aga teatrihoone Tallinna turuplatsi naabrusesse olema püstitatud hiljemalt 1914. Ainuüksi arutamisele, ilma reaalsete tulemusteni jõudmata, oli kulunud kolm aastat. Leidus skeptikuid, kes ei tahtnud uskuda, et eesti seltskond ehituseks vajaliku kapitali omast taskust suudab kokku saada. „Kas ei ole see ilmaaegne pillamine kui Tallinasse teatri- ja kontserdihoone ehitatakse, mis kuulu järgi 300 000 rubla maksma minevat,” küsis Päevaleht 1909 avalikus debatis ja tõi võrdluseks, et sama raha eest saaks 200 perekonnale korterid soetada. Päevakorrale kerkis ka küsimus – kellele kuulub maatükk, kas Estonia Seltsile või eesti rahvale. Toona lahendati küsimus sellisel moel, et Tallinna linnavalitsus kinkis teatrihoone krundi rahvale, sest rahvale on teatrit tarvis; et eesti rahval organisatsioon puudus, anti maatükk Estonia Seltsile.

1910. aastal lubas ehituskomisjoni juhataja hr Umblia, et

Paavo Järvi, dirigent Mul on Eestisse tulles alati niisu­ gune tunne, et tulen koju. Minu side Estonia kontserdisaaliga ulatub peaaegu viiekümne aasta taha, kui viibisin väikse poisina toona ERSO peadirigendiks olnud isa Neeme Järvi proovides. Teadsime õega kõiki selle maja käike, ka neid kohti, kuhu tegelikult ei tohtinud minnagi, aga kõik tundsid meid ja nii saimegi majas ringi lipata. Nii et praegugi tunduvad see saal ja eriti lava väga kodused, olgugi et maja ise on palju moodsamaks ja avaramaks ümber ehitatud.

• 14 •

projektid ja numbrid on koos ning suvel laulupeo ajal hakkavad labidas ja lubjakel­lu Tallinna Uuel turul tööle. Paraku nii see siiski ei läinud.

Laulu­peo pidustuse ajal jagati küll eskiiside järgi joonistatud Estonia postkaarte ja kontserdihoone nurgakivi panek pidi ootuste kohaselt kuju­ nema suureks rahva­ pidustuseks hoone ehituseks määratud maa-alal, mis

kontserdipaik

• 15 •

sügis 2013

kontserdipaik oli kaunistatud lillevanikute ja lippudega. Päev enne pidustusi aga nõudis linnavõim, et nurga­ kivipaneku tseremoonia toimuks venekeelsena ja alles seejärel järgneksid eestikeelsed kõned.

Kuberneri säärased kitsendused ei sobinud Estonia Seltsile. „Nõukogu ei leia mingisugust põhjust oma kindlaks määratud kava muuta ega sellisele seadusvastasele nõudmistele järele anda,” oli vastuseks kuberneri ultimaatumile.

Nurgakivipanekuks määratud päeval oli kaunis­ tatud ehitusplats ja kõnetool sissepiiratud linna­ vahtidest, kes hakkasid kohaletulnud inimesi laiali ajama, nõudes ühtlasi lippude ärakoristamist. See oli mõistagi hoop näkku igale rahvuslikult mõtlevad eestlasele. Vägivallale tuli küll alistuda, kuid põhimõtteid ohvriks ei toodud. „Üks kultuurilahing sai löödud,” kirjutab Rudolf Tobias. „Mitte seda rahvuslist joovastust, mida endistel laulupidudel käijad mäletavad; tõsine enesetaltsutamine näitas, et rahvas on sammu edasi jõudnud. Kaugelt näen sellegipoolest „kodu kasvamas”.”

Ilma ametivõimude pigistuseta ei möödunud ka laulupidu. Vihase kuberneri hämmastuseks laulsid publik ja lauljad nurgakivipanekul laulmata jäänud „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” keelule vaatama laulupeokontserdi lõpus spontaan­ ses vaimustuses üheskoos ikkagi ära. Nurga­ kivi sissemüüritud dokumendid pandi vaikselt määratud kohale, kuid õiget daatumit kandev kivi jäeti kavatsetud kohale asetamata ning müüriti hiljem nähtavasse kohta (suveaia muusikapaviljoni vasakpoolsesse seina), kus see tänini suurte sündmuste tumma tunnistajana asub.

Tallinna kõige silmapaistvam kultuuri ­ tempel sündis ikkagi lõpuks paljude inimeste annetus­te, Estonia Seltsi juhatuse liikmete varanduste pantimiste ja sümboolselt isegi

põhjust rõõmustada.

Arhitekt Lindgreni loomingu hulgas on Es­­ t­onia kahtlemata väljapaistvamaid saavutusi, mitte ainult suuruse, vaid nutikalt kuns­ti teeniva hoone sidumisega praktiliste ruumidega, säilitades pidulikkuse ja esteetika. Hoone oli oma mahult suurim omataoline pealinnas. Eriti uhked oldi avara ja kõrge kontserdisaali üle, mis mõjus õhulisena tänu sel­lele, et lae määratud kandekonstruktsiooni osati oskuslikult jaotada kandesammastele. Eesti ehituskunsti ajaloos tuuakse Estoniat esile hea näitena terviklikust ja monumen­taalsest hoonest.

Tõetruu pildi avamispidustustest annavad pealtnägijad edasi sellisel moel: „Kiirgab tsi­ lindreid ja daamide valged riided helendavad päikeses. Saabub kõige elegantsem publik, keda voorimehed ja autod kohale toovad.”

Estonia avamise kolmepäevased pidustused päädisid kontserdisaalis suurejoonelise balliga, mis olevat kestnud varajaste hommikutundideni.

Juubeli puhul elustuvad veel mõnedki mine­ viku­sündmused, nagu hospidali sisseseadmine kontserdisaali, mis 1914. aastal puhkenud maa­ ilmasõjas praktilist rakendust leidis ja millest selts ka üüritulu lootis.

Kontserdisaali rõdupoolsesse otsa paigutati ajutine altar – nii sai Estonia kontserdisaalist osaliselt vene kirik.

Loodeti, et sõda kaua ei kesta ja hoone võib peatselt asuda oma endiste ülesannete teenistusse. Kuid lootused luhtusid ja seltsi majapidamine tuli vastavalt muutunud olukorrale ümber korraldada. Okupatsioonivõimude lahkumise järel nõudis hoone kordaseadmine suuri kulusid.

Eesti ajaloo Ajutise Valitsuse loomise pea­ tükis on Estonial väärikas roll. Nimelt tuli ­Est­onia

Tallinna kõige silmapaistvam kultuuritempel sündis isegi luuletaja Juhan Liivi pintsaku annetamise toel. luuletaja Juhan Liivi pintsaku annetamise toel.

Kontserdisaalist pühakojaks

„Rahva silmis võis näha pisaraid, kui maja jumalateenistusega sisse õnnistati, pisaraid, nagu neid ka nurgakivi piduliku panemise ärajäämise puhul nähti, kui lehvivad lipud erimeelsuste tõttu maha kangutati,” vahendab Päeva­ leht 1913. aastal. Kolm aastat oli möödunud kontserdimaja nurgakivipaneku keelust ja selle ajaga oli vesisele ehitusplatsile kerkinud hiigelhoone. Rahva vihapisaratest said rõõmupisarad, kui hoone uksed 24. augustil ava­pidustusteks avati. Rahvuslikult mõtlevatele eestlastele sisendas see sümboolselt väike­rahva senist käekäiku – vormitust hallist massist kultuur­ rahvaks kujunemist. Eestlastel, eriti ettevõtmisele õla alla pannud Tallinna seltskonnal, oli sügis 2013

kontserdisaalis 1919. aastal kokku Eesti Asutav Kogu ehk teisisõnu meie esimene parlament.

Kontserdisaal jäigi toona polüfunktsionaalseks. Siin viidi läbi ka tõstmis- ja maadlusvõistlusi.

1922. aastal toimusid siin ka esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises, 1938. aastal võitis aga Johannes Kotkas just siin maadluses Euroopa meistri tiitli.

Kontserttegevus sai hoo sisse iseäranis pärast sõda, kui Estoniasse kolis ka ENSV Riiklik Filharmoonia.

Kuulsaid muusikuid

• 16 •

on Estonia kontserdisaali lavalauad näinud üksjagu: siin on esinenud Fjodor Šaljapin, Igor Stravins­ki, Sergei Prokofjev, Emil Gilels, Mstislav Rostropovitš, Yehudi Menuhin, Simon Rattle jpt, Eestist maailma rännanud ja endale nime teinud kaasmaalastest kõnelemata.

Uuemal ajal on Estoniat oma külas­käikudega austanud paljud maailmas tuntud inimesed, nagu Taani kuninganna Margrethe, Rootsi kuningas Carl XVI Gustav, Soome president Urho Kaleva Kekkonen, Prantsusmaa president Francois Mitterand, Ameerika president George Bush, India pea­minister Indira Gandhi ning palju teisi riigijuhte ja poliitikuid.

rubriik

Huvitavaid fakte Estonia kontserdisaalist • Estonia kontserdisaal on planeeritud ja ehitatud osana teater Estonia hoonest, arhitektid olid Armas Lindgren ja Olivia Mathilda Lönn.

• 7. septembril 1913 toimus vastavatud Estonia teatrimaja kontserdisaalis esimene kontsert. Kõlas A. Lemba, A. Kapi ja R. Tobiase muusika. Sama päeva hilisõhtul toimus Haydni „Aastaaegade” ettekanne, esitajateks Estonia teatri orkester ja muusikaosakonna segakoor.

• 4. veebruaril 1941 loodi ENSV Riiklik Filharmoonia. Järgnenud sõjaaastail filharmoonia järjepidevus katkes, kuid sellest hoolimata toimus vilgas kontserttegevus, kuni okupatsioonioht sundis enamiku eesti tegevmuusikutest kodust lahkuma.

• 9. märtsil 1944 hävis Estonia teatrimaja pommirünnakus. Samal aastal algasid ülesehitustööd arhitekt Alar Kotli eestvedamisel.

• Novembris 1944 taastatakse ENSV Riiklik Filharmoonia. Asutuse juhiks sai näitleja ja lavastaja Paul Varandi, kunstiliseks juhiks Gustav Ernesaks. Filharmoonia käsutuses asuvad ruumid asusid Draama­ teatris, Tallinna Kunstihoones, Kopli rahvamajas, Nõmme kinos ja mujal Tallinnas.

• Lisaks Gustav Ernesaksa meeskoorile võeti filharmoonia alla ka Alfred Karindi juhitud Tallinna Naislaulu Seltsi koor (lõpetas tegevuse 1950) ja Vladimir Sapožnini džässorkester (koostöös dirigentidega: Erich Kõlar, Boris Kõrver, Leo Tauts, Richard Mölder, Peeter Saul, Feliks Mandre), puhkpilliorkester (dirigendid Voldemar Jakobson, Leopold Vigla, Aleksei Stepanov, 1957 reorganiseeriti estraadiorkestriks).

Katsete alusel võeti tööle ka 60 mitmesuguse profii­ liga esinejat mustkunstnikust karutaltsutajani.

• 1946. aastal avati ülesehitatud Estonia teatrimaja taas publikule. Taastatud kontserdisaal avati 13. juulil 1946 piduliku kontserdiga, kus kõlas H. Elleri „Pidulik avamäng” ja A. Kapi sümfoonia nr 2, dirigeeris Sergei Prohhorov. Estonia teatrimajas saavad tööruumid nii filharmoonia administratsioon kui ka ENSV Riiklik Meeskoor.

• 30. septembril 1989 asendatakse ENSV Riiklik Filharmoonia riikliku kontserdiorganisatsiooniga Eesti Kontsert (1997. aastast Riigietendusasutus Eesti Kontsert).

• 1997. aasta suvel toimusid Eesti Kontserdi eestvõttel Estonia kontserdisaalis põhjalikud renoveerimistööd ning 10. augustil 1997 avas Eesti Kontsert põhjalikult renoveeritud Estonia kontserdisaali.

arvamus

sügis 2013

• 18 •

arvamus

Estonia avapidustustel osalenud

Rudolf Tobias väärib suuremat tähelepanu M

ärkimisväärsete verstapostidena võime tänavu, rahvuskultuuri pärandi aastal, meenutada kaht olulist suursündmust meie kultuuriloos. Mõtleme meie rahvusliku helikunsti esimesele suurkujule Rudolf Tobiasele, kes vaatamata kõigile raskustele suutis luua esimesed täisväärtuslikud instrumentaalteosed paljudes žanrites, nagu esimene kantaat, esimene klaverikontsert, esimene keelpillikvartett, esimene klaveri­ sonaat, esimene eesti oratoorium jne. Tema pani aluse ka eesti muusikateaduslikule mõttele, kirjutades mitu artiklit, millel on olnud programmiline tähendus järgnevateks aastakümneteks. Neis on Tobias seadnud kõrged kunstilised eesmärgid, mille poole on püüelnud mitmed järgnevate põlvkondade muusikud. Jah, Tobias oli võitlejatüüp, kõrgete eeti­ liste väärtuste kandja, teerajaja ja muusikaline majakas, kes näitas teed meie rahvusklassika teistele suurkujudele – nii Mart Saarele, Heino Ellerile kui Eduard Tubinale.

Ajaloolise kokkulangevuse tõttu oleksime võinud tänavu 29. mail tähistada Tobiase 140. sünniaastapäeva ja 29. oktoobril möödub 95 aastat tema surmast. Kahjuks on aga käibelt kadunud mitte ainult tema näopildiga 50-kroo­ nised rahatähed, vaid on ununenud ka need muusikalised kõrghetked, mis olid märgilise

Tekst: Vardo Rumessen

tuletab meile meelde ka veel üht teist rahvuskultuurilist tähtpäeva – septembris tähistab rahvusooper Estonia 100 aasta möödumist meie rahvusliku kultuuritempli ehitamisest.

Kas aga suudaksime me tänapäeval ette kujutada seda energiat ja vaimustust, millega alustati 1910. aasta üldlaulupeo ajal Estonia uue hoone nurgakivi panekuga, ja seda olukorras, kus kuberner Korostovets oli keela­ nud eestikeelsete kõnede pidamise? Või kas leidub meil kedagi, kes oleks valmis nüüd uue ooperiteatri ehitamiseks Juhan Liivi kombel oma vana pintsaku annetama? Praegu võime küll oma kodumaal emakeelseid kõnesid pidada, kuid korralikku ooperi- ja kontserdisaali pole meil siiani. Selle asemel peetakse igas väikeses alevikus suuri festivale, mis piirduvad enamasti vaid poppansamblite esinemistega.

Kuid 1913. aastal suudeti rahva kokkukorjatud tsaarirublade eest Saksa teatri kõrvale siiski väärikas hoone püstitada. See oli eestlaste rahvusliku eneseuhkuse ja meie rahvusliku elujõu otsene väljendus. Ja oli sümboolne, et esimene teos, mis kõlas uue hoone avamispidustuse päeva hommikul, oli Rudolf Tobiase pühalik „Eks teie tea” August Topmani juhatusel.

Avamispidustuste keskseks kontserdiks kujunes 24. augustil (vana kalendri järgi) ajaloo­line Eesti helitööde kontsert, mille avateosena kõlas jällegi Tobiase helitöö – seekord

Tobias pani aluse ka eesti muusika­ teaduslikule mõttele, kirjutades mitu artiklit, millel on olnud programmiline tähendus järgnevateks aastakümneteks. tähendusega meie riikliku iseseisvuse taastamise ajajärgul 1986–1989 ja mis panid hiljem aluse tema loomingu peateose „Joonase läheta­ mise” ettekannetele nii Tallinnas kui Põhja­maades 1995. aastal. Kuid tänavune aasta

„Sanctus” oratooriumist „Joonase lähe­ tamine” autori enese juhatusel, milleks heli­ looja oli isiklikult Berliinist kohale sõitnud.

Need mõlemad helitööd olid pühad. Millega võiks nende tähtsust rahvuse vaimsel kokku-

• 19 •

kuulumisel nüüd võrrelda? Kas on meile üldse veel midagi püha? Estonia avakontserdi kavas olid veel Tobiase „Kalevipoja epiloog” ja ballaad „Sest Ilmaneitsist ilusast”. Neist viimase helitöö klaviir ja partituur koos orkestrihäältega on juubelikünnisel nüüdseks ilmunud tänu Estonia juhtkonna toetusele, teos oleks väärinud kohta ka juubelikontsertide kavas. Meenutame sedagi, et viis aastat tagasi ilmusid Eesti Kontserdi juhtkonna toetusel trükist „Joonase lähetamise” klaviir, partituur ja orkestrihääled.

Nüüdseks on sellest Tobiase suurteosest ilmunud Neeme Järvi juhatusel lisaks 1995. aastal firma BIS eestvõttel ilmunud CD-le uus DVDsalvestus Ameerika firma VAI väljaandel. Need mõlemad salvestused on paljudes maailma muusikaajakirjades leidnud suurt tunnustust ja jääb vaid oodata, millal võiks see suurteos ka mõnes rahvusvahelises telekanalis kõlada.

Tobiase juubeliaastal on korduvalt tehtud ettepanekuid nii Tartu linnavalitsusele Tobiase bareljeefi paigaldamiseks tema viimasele elukohale Tartus, kus ta alustas oma „Joonase lähetamise” kirjutamist, kuid kahjuks tulutult. Siiski on viimasel ajal veel ilmunud trükist To­ biase artiklite kogumik (2005) ja eelmisel aastal ka tema kirjade raamat. Lisaks 2008. aastal mahukas ülevaade „Joonase sõnum”.

Nüüd oleme pikalt arutlenud, kuidas leida raha, et esitada ja salvestada Tobiase seniplaadistamata suurteosed – kantaat „Johannes Damas­ kusest”, katkendid lõpetama jäänud oratoo­ riumist „Sealpool Jordanit” ja kaks vaimulikku laulu segakoorile, orelile ja orkestrile, mis võiksid „Joonase lähetamise” hiilgavaid vastukajasid arvestades ka laiemalt huvi pakkuda. Kuid selliste asjade teostamiseks raha ei ole, see kulub kõigi muude „tähtsamate” ettevõtmiste tarvis. Muusika, eriti meie oma rahvusklassika, nende hulka ei kuulu. Nii oleme järjekordselt sunnitud pöörduma abipalvega Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestri ja Maria teatri suure koori poole. Kas poleks aeg jõuda kõlavatest sõnadest rahvuskultuuri tähtsusest ka tegudeni, mis võiksid järgmise saja aasta jooksul tähelepanu pälvida?

sügis 2013

muusikaelu

Ameerika muusikaajakiri tunnustas Vardo Rumessenit Tekst: Tiiu Tosso Fotod: scanpix

Ameerika ühe suurema muusikaajakirja Fanfare mulluses viimases numb­ ris avaldati Eesti pianisti ja muusikateadlase Vardo Rumesseni 70. sünnipäeva puhul rohkesti materjale ja mitu arvustust tema viimastel aastatel ilmunud monograafiliste plaadi­ albumite kohta.

R

umesseni tegevusest on New Yorgis välja­ antavas ajakirjas ülevaade antud kaheksal leheküljel. Neljal leheküljel on pikem intervjuu Rumesseniga nimeka muusika­ kriitiku Martin Andersoni sulest, kes on korduvalt viibinud Eestis ja kohtunud ka Vardo Rumesseniga. Selles on ülevaade tema osast eesti muusika tutvustamisel, noodiväljaannetest ja raamatu­ test ning temast kui interpreedist, juttu on ka Rumesseni juubeliaasta esinemistest pianistina Eestis, üles­ astumistest eesti muusikaga ka mujal, tema tööst Rudolf Tobiase „Joonase lähetamisega”, Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu asutamisest jpm.

Ajakirjas leidub ka viis põhjalikku arvustust Vardo Rumesseni viimastel aastatel ilmunud heliplaatidest.

Chopini albumist on kirjutanud koguni kaks retsensenti, lisaks arvustused Rahmaninovi ja Skrjabini albumitest ning Eduard Tubina loomingust.

Nimetatud materjalide juures on ajakirjas ka Vardo Rumessenile pühendatud poster, kus on toodud lühi­ ülevaade tema kohta rahvusvahelises pressis ilmunud hinnangutest, siin olulisena ka Martin Andersoni oma 2002. aasta International Record Review’ augustinumb­ rist: „Vardo Rumessen on pianist, muusikateadlane ja poliitik, mees, kes on Eesti 20. sajandi esimeese poole muusika heaks ära teinud rohkem kui keegi teine.”

sügis 2013

• 20 •

persoon

sügis 2013

• 22 •

persoon

René Eespere, Andres Mustonen, Paul Mägi ja Rein Rannap on Tallinna muusikakeskkooli 8. lennu kuldne nelik, kes kirjutanud end suurelt Eesti muusikalukku.

Tekst: Kristel Kossar Fotod: Karli Saul, erakogu

S

aad aru, see mees siin mu paremal käel on kirjutanud laulu, mida laulab kogu eesti rahvas, ja mees mu vasakul käel ka, aga mina – pole midagi kirjutanud!” särab dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen üle kogu näo, kui fotograaf teda koos sõprade-klassivendadega ajakirja tarvis pildile sätib. Mustonen naerab oma nakatavat naeru ning laksab temast vasakul seisvale Rein Rannapile ja paremal seisvale René Eesperele lõbustatult vastu õlga. Mustonen naerab...

Eespere muigab, Rannap katsub tõsist ilmet säilitada. „Mis sa vehid, tõsiseks peab jääma, ajakirja peab minema ikka tõsine pilt!” manitseb ta ülemeelikult vehkivat sõpra, ent sõiduvees Mustoneni näolt ei lahku krutskiline ilme. „Ah, mis sa ajad, eks ole tõsiseid pilte juba tehtud ka!”

Sellised nad on, fenomenaalne 1953, nagu iseloomustas kuulsaid klassivendi kultuurileht Sirp. „Aasta 1953 on m ­ aailma

„

„Kuldne klassika”, juhatab Paul Mägi Kontserdisarjas „Kuldne klassika” kõlab 7. novembril Vanemuise kontserdimajas ja 8. novembril Estonia kontserdisaalis Tšaikovski Viiulikontsert ja 6. sümfoonia. Vanemuise sümfooniaorkestrit juhatab Paul Mägi, soleerib Christina Astrand (viiul, Taani).

• 23 •

sügis 2013

persoon ajaloos tähendusrikas mitmel põhjusel. Suri Nõukogude impeeriumi diktaator Jossif Stalin ning maailm (eriti mõistagi toonane Nõu­ kogude Liit) võis hingata nüüd mõnevõrra kergemalt. Samal aastal ja täpselt samal päeval tabas kaotus ka maailma helikunsti, kuna lahkus üks väljapaistvamaid vene heli­ loojaid Sergei Prokofjev. 1953 lõppes Korea sõda, Nõukogude Liit katsetas esimesena vesinikupommi, Nobeli kirjanduspreemia sai Winston Churchill,” võeti Sirbi loos aasta tähtsündmused kokku. Ja ilmavalgust nägid mehed, kelleta Eesti muusikalugu poleks kaugeltki see, mis ta praegu on: René Eespere, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Paul Mägi ja Rein Rannap.

Ühised ideed

Eesperest, Mustonenist, Mägist ja Rannapist said Tallinna muusikakeskkoolis klassivennad, üheskoos nad selle kooli 1972. aastal ka lõpetasid. „Aga me olime kaugelt rohkem kui lihtsalt klassivennad,” ütleb Mustonen, kui temalt kooliaja kohta küsida. „See oli vendlus, müstiline side, mis muusikakeskkooli

Rein Rannapi autoriõhtu 1. oktoobril Võrus, 2. oktoobril Viljandis, 18. oktoobril Tartus, 19. oktoobril Tartus ja 30. oktoobril Estonia kontserdisaalis jõuab kuulajani juubelit tähistava Rein Rannapi suurvormi ulatusega uudisteos „Taevane ja maine”, 13. sajandi sufi müstiku Jalal ad-Din Rumi luuletekstidele gregoriaani ansambli Vox Clamantis ja autori ettekandes. Autoriõhtu teises osas Rannapi hiljutised, klassika ja popi piirimaised klaveripalad.

Klassipildil: ülemises reas vasakult teine Paul Mägi, kolmas Rene Eespere, viies Rein Rannap. Keskmises reas paremalt esimene Andres Mustonen.Ees keskel klassijuhataja Juta Perens. Fotol teisigi praegu muusikaelus aktiivseid klassikaaslasi: ülareas vasakult esimene vioolamängija Andrus Järvi, teine muusikaõpetaja Helve Kask, viimane muusikaprodutsent Madis Kolk, keskmises vasakult esimene viiuldaja Urmas Vulp, esireas vasakult esimene muusikaõpetaja Merle Neem, teine muusikateadlane Tiiu Tosso, neljas pianist Meeli Ots, viies viiuldaja Sirje Allikmäe.

Pidulised Rein Rannapi 17. sünnipäeval, 1970, Ines Rannapi foto: ülemises vasakul Paul Mägi, kõige all vasakult AndresMustonen, Rein Rannap. Teisi, nende praeguste erialadeametitega: keskreas vasakult esimene arhitekt Margus Pilter, teine abivallavanem Jaan Alver, kolmas helirežissöör Kaupo Uibo, neljas koolisekretär Stockholmis Ene Riit, viies muusikaõpetaja Helve Kask, seitsmes (tume kleit) suursaadik, Andres Mustoneni abikaasa Malle TalvetMustonen, kaheksas (taga) muusikateadlane Tiiu Tosso, kümnes (äärmine) viiuldaja Sirje Allikmäe, ülareas paremal muusikaprodutsent Madis Kolk.

persoon

Jumalik passaaž Kivimäel Toomas Velmet, muusikakriitik

• 25 •

hoomame pisutki hoomamatut.

Ikka ühe aasta meestest vanuse järjekorras.

Tairo Lutter/Õhtuleht

M

u l p u u d uva d a n d med selle kohta, et sarna­s eid passaaže korraldab Kõigevägevam ise, kuid tema hingust on siin tunda küll.

Kuidas muidu seletada seesuguseid kong­ lomeraate, mis on sündinud Nõmme ja Kivimäe koolides. Nõmme gümnaasiumi ühe klassi poisid olid Lennart Meri, Endel Lipmaa ja Eino Tamberg, kelle nimed ei vaja eestlastele küll üleseletamist. Kui seda kuhjumist võiks nimetada jumalikuks triooliks, siis 1972. aastal Tallinna muusikakeskkooli lõpetanud ühe klassi poisid, 1953. aastal sündinud Andres Mustonen, Rein Rannap, Paul Mägi ja René Eespere (vanuselises järjekorras) on ju jumalik kvartool. Ei varem ega hiljem pole eesti muusika­loos teada sellist võimsat kampa ühest sünniaastast, koolist ja klassist. Samas tuleb tunnistada, et need mehed on absoluutselt erinevad nii oma isikuomaduste, ande kui arengu poolest, tõsiasi on aga asjaolu, et ilma nende panuseta eesti kultuurilukku oleks viimane korvamatult vaesem ja värvitum.

Kuid silmitsegem siiski ka ühiseid jooni neis meestes: kõik nad on sündinud 1953. aastal ja lisagem, et viimases kvartalis. Kõik nad on lõpetanud Tallinna muusikakeskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Kõik nad on teinud peadpööritavat rahvusvahelist karjääri ning kõik on ära märgitud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi ordeniga. Ja veel, kõik, kaasa arvatud René Eespere, on muusikud, kes ei vea piire kergema ja tõsisema muusika vahele. „René Eespere helikeeles on põimunud barokk- ja rokkmuusika mõjud...“(EMIK). Rannap on sama allika alusel öelnud: „... muusikasiseselt olen nii rollipiiridest (looja, esitaja, improvisaator) kui ka žanripiiridest ... alati suutnud lõdvalt üle astuda, neid sageli isegi mitte märgates.“ Andres Mustonen on umbes samasse kanti jõudnud varajase ja kaasaegse muusika ning roki ja džässi sõlmijana. Paul Mägi alustas barokkmuusikuna (ER Kammerorkester) ja džässviiuldajana ning on maandunud väga tõsisena ooperi- ja sümfooniaorkestri dirigendi pulti. Paljudes ühistes saatusejoontes esineb ka üksikuid erinevusi.

Kui René Eespere, Rein Rannap ja Paul Mägi on ennast oluliselt täiendanud just Moskva Konservatooriumis vastavalt Aram Hatšaturjani, Lev Naumovi ja Gennadi Roždestvenski juhendamisel, siis Andres Mustonen on seda teed vältinud. Kuid ilmtingimata tuleb lisada, et just tema sidemed selle kultuurimetropoli muusikaeluga on tänapäeval vist kõige tihedamad. Ühiseks jooneks kõigile on veel haruldaselt arenenud huumorimeel, mis aga on serveeritud absoluutselt erinevalt. Kui Mustoneni ja Rannapi olekus on isegi teatavat peiarlikkust, siis Eespere ja Mägi imago koosneb 100% professorlikust rangusest, mis sisaldab sama palju vallatust kiirgavat silmavaadet ja sõnaseadmist. Absoluutselt ühine on nende loojate kirglikkus oma asja ajamisel ja veendumus, et aetakse Eesti muusikaelus õiget asja.

Kui nüüd veel nimetada neid sündmusi, millega jumalik kvartool on meie muusikakultuuri rikastanud, siis ehk

Andres Mustonen: Hortus Musicuse asutaja ja hing alates 1972. aastast. Eestis esmakordselt kõlanud Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Sofia Gubaidullina, Vladimir Martõnovi, Valeri Silvestrovi looming. Arvo Pärdi ning paljude teiste eesti heli­ loojate esiettekanded. Loendamatu­te omanäoliste muusikafestivalide produtseerimine eelneva baasil. Vähe on maailmas maid, kus üleilmse haardega Mustonen poleks esinenud.

Rein Rannap: helilooja, pianist, improvisaator, ansamb­li Ruja asutaja. Laulud „Raagus sõnad”,„Nii vaikseks kõik on jäänud”, „Eesti muld ja eesti süda”. 14-aastasena debüüt ERSOga, 15-aastaselt soolokontsert. 1976 diplom rahvusvahelisel Bachi-nim pianistide konkursil. Ühe suurema loomingunimekirjaga eesti heli­looja, kelle kantaat „Ilus maa” ja ka paljud soololaulud on kooriseades kõlanud laulupidudel. Korraldanud ise rahvavalgustusliku kontsertide sarjad „Klaver tuleb külla” (1997–2010). A. Pärdi, J. Räätsa, R. Kangro klaveriteoste esmaesitaja. Tema loomingule ja/ või interpretatsioonile pühendatult on LPsid ilmunud viis ja CDsid 15.

Paul Mägi: olnud Eesti Raadio Kammerorkestri asutaja ja kunstiline juht, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht. Estonia teatri kunstiline juht ja Rahvusooperi Estonia loominguline juht ja peadirigent, Uppsala Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent.

Praegu Vanemuise teatri peadirigent ja muusikaline juht.

Läti, Stockholmi ja Eesti muusikakõrgkoolide professor.

Džässviiuldajana esinenud koos BBC ja Bostoni sümfooniaorkestriga. Juhatanud USAs, Venemaal, Skandinaavia maades, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Poolas, Bulgaarias, Leedus, Belgias, Hollandis jm. Dirigeerinud oopereid Moskva Suures teatris, Wexford Festival Operas, Nantes’i ooperis, Soome Rahvus­ ooperis, Stockholmi Kuninglikus ooperis, Malmö ooperis ning Moskva ooperiteatri Helikon etendusi Pariisis.

Rene Eespere: oluline lugu on „Ärkamise aeg”, milleta ei möödu peaaegu ükski laulupidu. Lisaks üks ooper, kolm lühiballetti. Teosed välja antud kirjastustes Antes, Eres, Edition 49 ja Edition Eisenberg. Ilmunud on seitse autori -CDd. Looming on kõlanud lisaks Euroopale USAs, Jaapanis, Kanadas, Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Uus-Meremaal jm. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Ooper „Gurmaanid“, ballett-rituaal „Kodalased“, vokaalsümfoonilised suur- ja väikevormid, sh 4 oratooriumi, kümmekond instrumentaalkontserti, arvukalt kammermuusikat. Tema teoseid on kirjastanud Saksamaal Antes, edition 49, Eres, Neue Musik Berlin ning Eestis ERP ja Edition Eisenberg.

sügis 2013

persoon gümnaa­s iumiosas meie vahel tekkis. Aga koolil pole siis suurt rolli, kõige olulisem oli ikka meie sõpruskond.”

Olid kuumad kuuekümnendad, moodne tantsumuusika, rokist rääkimata, põlu all, Mustonen ja sõbrad said koolis ühtviisi pikkade juuste pärast võtta. „Meie klassi liikumapanevad jõud olid just

sest, armastusest – need olid teemad, mille ümber jutt keerles. Vaieldi, ja tihti tuliselt. Aga meil oli üks meelsus. Või see lihtsalt kujunes sarna­seks? Alati kuulasime ka muusikat, väga erinevat,” jutustab Eespere.

Rannap meenutab, et klassi kõige aktiivsemate hulka kuulus kindlasti ka Eesti Kontserdi praegune peaprodutsent Madis Kolk. „Olime

“Vahetundides jämmisime ikka nii, et detsibellide tõttu pandi meid hiljem direktori kabineti ukse taha istuma.”

Paul Mägi

Rannap ja Mustonen. See energia, millega Andres alustas, pole ju praegugi ära kadunud, pigem tundub, et ta on seda juurde saanud, ja Rein ei seisa ikka veel pudeliski paigal,” on Eespere varasemas intervjuus meenutanud. „Tavaliselt tulevad noored ikka kokku sel­ leks, et veini juua, suitsetada ja tüdrukutega jännata, aga meil neid põhjusi ei olnud. Keegi meist ei suitsetanud ega suitseta siiani, pudel veini ehk joodi siiski ära, mõnikord isegi tant­ siti. Me tahtsime arutada olulisi asju. Rääkisime elust, muusikast, maailma asjadest, usust ja uskumatusest, ühiskonnast, vabadu­

Madisega läbi kõigi kooliaastate pinginaabrid.

Meie taga istusid kõrvuti Andres ja Paul, nii et kui me, nagu tavaliselt, tundide ajal huvitavamatel teemadel vestlesime, tuli meil Madi­ sega ümber pöörata ja õpetajate halvakspanu endale kaela saada,” muheles Rannap.

Ideoloogiline võitlus

Plaate, mis käänulisi teid pidi noorukiteni jõudsid, kuulati ka: nii tulid meeste ellu biitlid, Led Zeppelin jt rokihiiud. „Huvi igasuguse erineva muusika vastu on meid saatnud kogu elu,” meenutab Paul Mägi. Tema sõnul oldi ühte

René Eespere autoriõhtu

Oma bänd(id)

Bänd oli meestel mõistagi ka: Mustonen viiu­ lil, Paul Mägi trompetil ja klaveril ei ületanud keegi Rein Rannapit. „Vahetundides jämmisime ikka nii, et detsibellide tõttu pandi meid hiljem direktori kabineti ukse taha istuma,” meenutab Paul Mägi. „Kaheksandas klassis tegi Andres rokk­ ansambli, mina aitasin neil nime leida, selleks sai Märtrid,” räägib Rannap. „Mu elu esimene rokklaul on kirjutatud neile – „Laul kohma­ kast kromanjoonlasest”,” meenutab ta. Oma ansambli, Ruja, tegi Rannap „alles“ 11. klassi alguses, enne seda omandas kogemusi teistes bändides. Ruja algkoosseisu kuulus ka Paul Mägi, kelle kaudu oli Rannap mõni aeg varem tutvunud ka hilisema Ruja laulja Urmas Alenderiga. „Mäletan eredalt, kuidas Andres, jalas kirjud alt laienevad velvetpüksid, Kivimäe koolisaali laval oma pundiga kitarri mängis ja ühtlasi eeslauljaks oli,” muigab Rannap. „Samas oma esimese džässtrio tegime koos Pauli ja Andresega juba 6. klassis. Paul mängis trompetit, Andres trumme ja Pauliga jäime koos improviseerima aastakümneteks,” räägib Rannap. „Minu põhivastuolud kooliga olid 11. klassis, kus mul keelati – mu oma ansamblis – Rujas mängimine! Üks kord varem, 8. klassis, määras juhtkond mulle ühe arusaamatuse eest korraga neli karistust – keelati näiteks Ellerheina kooriga välismaale esinema sõita ning koolimajas harjutada, ülejäänud

14. detsembril kell 19 toimub Tallinnas Mustpeade Majas René Eespere juubelit tähis­ tav autoriõhtu „Frat­res – LX”.

Esinevad Hortus Musicus koos Andres Mustoneniga ja Tallinna Kammerorkester Paul Mägi juhatusel. Solistid: Aurelia Eespere (sopran), Indrak Vau (trompet), Heili Rosin (flööt), samuti Aurelia Eespere, Indrek Vau, Heli Rosin, Olev Aino­mäe, Eda Peäske, Anto Õnnis, Rein Roos, Ivo S ­ illamaa. Kavas nii helilooja tuntud teoseid kui ka esiettekandeid.

sügis 2013

meelt selles, et nõukogulikkusega ümberringi ei saa nõustuda. „Selles, et Eesti Vabariik oli oluline ja et omariiklus on kõige tähtsam, polnud meil juba toona mingit kahtlust,” räägib ta.

Rannap aga tunnistab takkajärgi, et kool ikkagi seesuguse vaba mõtlemisega noori mehi hästi aktsepteerida ei tahtnud. „Kool oli erakordselt ahistav, meie tihedam suhtluskond, ja võib julgelt öelda, et kogu me klass, töötas kooli reaalainete õpetajatele ja juhtkonnale vastu, sageli muusikõpetajate vaikival toetusel,” meenutab ta.

Eespere jääb siin eriarvamusele – „Minu arvates Rein teeb reaalainete õpetajatele nüüd küll liiga! Maret Sarve, Tõivi Vallmanni, Leonhard Kukatsit, Hillar Ainomäed, Inga Puksi, Friedebert Krönströmi, Aino Vaske jpt meenutan mina küll südamesoojusega, usun, et ka Paul ja Andres. “ „Võitlesime eeskätt ideoloogiliste ainete ja vene keele õppimise vastu. Ka reaalainete õppimise vastu, neid sunniti meid kiuste lausa mehhaaniliselt pähe tuupima, kuid me olime kindlad, et meil ei ole seda elus vaja, olime ju pühendanud end 100% muusikale, ja olime selles pühendumuses – juba vähemalt 5. klassist alates, st hetkest, kui mina tavakoolist muusikakeskkooli üle läksin – surmkindlad,” räägib Rannap. „Eks aitas ka see, et meid, aktiivseid, polnud pelgalt üks-kaks, vaid rohkem. Ülejäänud klass toetas samuti kõiges väga tugevalt,” meenutab ta.

• 26 •

persoon Andres Mustonen ja hooaja avakontsert Eesti Kontserdi uus hooaeg avatakse 31. augustil kell 19 Estonia kontserdisaalis, kus Moskva Riiklikku Sümfooniaorkestrit Novaja Rossija juhatab tänavune juubilar Andres Mustonen.

Kõlab Wagneri ja Brahmsi, samuti Kantšeli ja Gubaidulina muusika. Sofia Gubaidulina ja Gia Kantšeli on lubanud Mustoneni juubelikontserdiks ka isiklikult Tallinna tulla. ­ aristused olen unustanud,” muigab ta. „Seek eest Andres väljus direktori kabinetist alati särades – ta oli juba siis osav läbirääkija!”

Mustonen tunnistab, et dissidentlus ja avangard pulbitsesid tema hinges juba üsna varakult ning sealt ka mõtted, kuidas muusikalisse kooliellu vähe värskemat särtsu süstida, olgugi et õpetajate kiitusest oli asi kaugel. „Korraldasime sõpradega koolis tolle aja kohta eriti radikaalseid häppeninge ja muusikalisi etendusi, kogu kool käis vaatamas! Ronisin neil ekstravagantsetel ülesastumistel näiteks klaverist sisse ja välja,” meenutab ta muigega. „Eks meil Reinuga oli sees paras protest ümbritseva vastu, soov parandada maailma, tõde otsida. Kõik me mõjutasime üksteist vastastikku,” nendib ta. „See oli ikka uskumatu, kui palju aega me ninapidi koos veetsime!

Lisaks koolile käisime üksteisel kodudes külas, elasime sellist parajat kommuunielu, kuigi ega me alati ühel meelel küll polnud –

kirglike inimestena tuli meil isegi kähmlusi ette, seda on kõrvalseisjad meelde tuletanud,” meenutab ta. „Mind on kujundanud kindlasti vaidlused Madisega, keskkooliaegne lääne kaasaegse ja keskaegse muusika ja kunsti uurimine koos Andresega, samuti ka reisid temaga mööda Venemaad – hääletasin ühest paigast teise, et vaadata kloostreid ja kirikuid,” räägib ta. „Samuti on mind mõjutanud improviseerimine ja ansamblites mängimine koos Pauliga.

Renéga on tihedam sõprus välja kujunenud just viimastel aastakümnetel, kui me, samal ala tegutsejatena, nõuandeid vahetame,” jutustab Rannap.

Sügav vanamuusikahuvi seob sõpru samuti: Andres Mustoneni loodud Hortus Musicus musitseerib juba neljandat aastakümmet. Hortuse algusaastatel tehti aga vahel ka Rein Rannapiga ühiseid kontserte. „Samuti tegime koos telesaadete sarja, mis tutvustas

• 27 •

keskaega, muusikat ja muud – mina kirjutasin tekstid ja rääkisin,” jutustab Rannap. „Nii Paul kui Andres on tellinud ja juhatanud mu teoseid.”

Paul Mägi asutas aga 1974. aastal Bachi kammerteostele orienteeritud kammerorkestri, millest neli aastat hiljem sai Eesti Raadio kammerorkester, ning oli selle kunstiline juht ja peadirigent.

Kuigi praegu on nelikut raske isegi pildistamiseks kokku saada, sest kiire muusikaline elu pillutab eri maailmanurkadesse ning ühiseks ajaveetmiseks eriti mahti pole, püütakse end üksteise tegemistega ikka kursis hoida. „See oli üks suur ja mastaapse mõtlemisega maailma­parandamine. Kirglikkus pole aga meist kellestki kuhugi kadunud ning me oleme ikka needsamad poisid, kes kunagi Kivimäel paremat maailma püüdsid luua,” võtab Mustonen tänavu väärikaid juubeleid tähistava sõpruskonna fenomeni kokku.

sügis 2013

persoon

Liisi

lood Tekst: Kristel Kossar Fotod: scanpix

Põlist tallinlannat Liis Viirat on tegelikult päris raske määratleda. Ta on helilooja, kes mängib harfi. Ta on harfimängija, kes loob animatsiooni. Ja mõistagi on kõige tähtsam töö olla kolmeaastase Eno ema.

M

ussi!” sikutab Eno muusikust ema pluusivarrukast, et too Weekend Guitar Trio arvutis mängima paneks, sest multikatega on väikemees ühele poole saanud ning on käes aeg kuulata tema tantsumuusikat number 1. „Nüüd on ta juba leppinud, et aeg-ajalt tuleb ema tähelepanu ka pilliga jagada,” viitab Liis harfile, mis keset tuba kõrgub. „Õnneks pole Eno veel muusikast üleküllastunud.”

„

sügis 2013

Kaunikõlaline majesteetlik pill tuli noore naise ellu kunagi aga juhuse läbi – muusika­ keskkoolis klaverit õppinud Liisil tuli ühel hetkel valida – kas mõni puhkpill, koori­ dirigeerimine või siis harf. „Tavaliselt küsitak­se ikka, kas harf on interpreedile ka raske pill.

Kui tahta midagi hästi teha, pead ikka vaeva nägema. Pole päris nii, et istud maha ja hakkad aga musitseerima,” muigab Liis. Eks neid ikka jagus, kes toona püüdsid tütarlast valikus kahtlema panna. Esiteks hoiatati, et füüsiliselt on seda raske mängida, transpordist ja pilli enda maksumusest rääkimata – kontsertharf

• 28 •

maksab korraliku sõiduauto hinna. „Seepärast ei jaksa seda paljud muusikakoolidki osta, mis siis veel endale või lapsele muretsemi­ sest rääkida,” meenutab Liis. „Aga pilli valides mõtled hinna või transportimise peale küll kõige viimasena. Esmatähtis on ikka muusika, mida sellega teha saab, selle kõla.”

Naerdes jutustab Liis, kuidas talt mõnikord küsitakse – aga miks sa kannelt ei mängi? „Et see harf on üks sakste pill,” lagistab ta. „Kuid see võib paista ainult Eestis nii, me asume justkui väljaspool harfikultuuri. Tegelikult on maailmas harfile väga palju kirjutatud. Mozart,

persoon Novembris sarjas „Helilooja Eestimaale”: Liis Viira autorikontsert Liis Viira äärmiselt põneva kavaga autorikontserdil 26. novembril Valga muusikakoolis ja 27. novembril Põlva muusika­koolis teevad lisaks heliloojale kaasa Neeme Punder, ­Jandra Puusepp ja Iris Oja.

Debussy, Ravel, Prokofjev, Hindemith ­–­­nimekiri heliloojatest, kes harfile on kirjutanud, on tegelikult väga pikk,” jutustab ta.

Töötihe suvi on lennutanud Liisi Euroopasse – ainulaadse koosseisuga ansambel Una Corda, kuhu kuuluvad kolm pilli: harf, kannel ja klavessiin ehk siis interpreedid Liis Viira, Kristi Mühling ja Ene Nael saabus just tagasi kontsertreisilt Itaaliast. „Kohtusime kunagi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koridoris, ideed lugudeks, mida esitada, jooksid ühes suunas ja nii saimegi kokku,” meenutab ta.

Muidugi on ka Liis ise harfile muusikat kir-

Päris vabakutselise heliloojana ta praegu end veel ei näe, sest sel moel oleks raske majanduslikult toime tulla, tunnistab ta.

Mis teda mõjutab? „Kõik, mida oled kunagi kuulnud või näinud, alates popist ja rockist kuni klassikaliste tippteosteni,” räägib ta. Aktiivse kuulamise perioodi on ta oma sõnul seljataha jätnud, kuid kui raadiost tuleb „Fantaasia” saade, krutib heli nupust valjemaks. „Ent ma eelistan muusikat siiski live-esituses kuulata-vaadata.”

Kuid ka tema eakaaslastest-heliloojatest ja interpreetidest koosnev sõpruskond on teda naise enda sõnul väga palju mõjutanud. „See eesti heli­loojate seltskond on kõige toredamad sõbrad üldse! Neil on lõputult toredaid ideid ning heliloojate liidu väljasõidud kujutavad endast äärmiselt vahvaid sõprade kokkusaamisi,” räägib Liis.

Sügisel tuleb aeg maha võtta, et lõputöö kunstiakadeemias ehk kaks animafilmi valmis teha. „Septembris mängin aga Saksamaal Baltimaade Noorte Filharmoonikutega, soleerib Martin Kuuskmann ja dirigeerib Kristjan Järvi,” tunneb Liis rõõmu. Aga tulevik? „Kõik oleneb,” jätab ta otsad lahti. „Tahaksin teha midagi, mis sünteesiks lavakunsti, videot-animatsiooni ja muusikat. Pluss kirjutaksin orkestrimuusikat ja päriselt sellest adrenaliinist, mis lavale astudes verre tulvab, ma ka loobuda ei raatsi.”

Kui tahta midagi hästi teha, pead ikka vaeva nägema. jutanud. „Kuid päris kindlasti ei soovi ma ainult harfiheliloojaks saada,” toonitab ta. „Tegelen palju ka improvisatsiooniga, ei peagi kõike alati kirja panema – tore on ka reaalajas midagi luua.” Muusikat kirjutab ta käsitsi paberile. „Kõige olulisem on puhtad mõtted paberile panna.”

Muusikaõpingud läbitud, suundus ta uuesti õppima – sedapuhku Eesti Kunstiakadeemia magistri­ õppesse animatsiooni erialale. „Sellest unistasin ma juba ammu – et kui muusikaõpingud ühele poole saavad, alustan kunstiõpinguid.

Ma näen muusika ja animatsiooni sidumises enda jaoks ainulaadset potentsiaali,” avaldab ta.

Kogu tõde Liisist Liis Viira (s 1983) isikus on kokku saanud helilooja, harfimängija ja improvisaator. Tema muusikale on omane kujundlik mõtlemine ja visuaalsuse tõlkimine muusikasse.

Liis Viira lõpetas Eesti Teatri- ja Muusika­ akadeemia magistriõpingud harfi erialal (2009), juhendajaks Eda Peäske. Samas täiendas ta end ka kompositsiooni erialal Helena Tulve ja elektronmuusika vallas Margo Kõlari juures. Improvisatsiooni on ta õppinud Taavi Kerikmäe ja Anto Petti juhendamisel. Viira muusika on lisaks kodu­ maistele uue muusika festivalidele kõlanud ka Lätis, Soomes, Venemaal, Rootsis, Taanis, Itaalias ja Austrias. Tema teoseid on ette kandnud teiste seas Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Esbjerg Ensemble, Una Corda, Pärnu Linnaorkester, Risto Joost. Tema „Liivaterade raamat” suurele

sügis 2013

• 30 •

ansamb­ lile pälvis Eesti Muusika Päevadel heliloojapreemia (2012).

Viira tegutseb vabakutselise heliloojana, mängib harfi Eesti Riiklikus Sümfoonia­ orkestris ja ansamblis Una Corda. Lisaks teeb ta kaasa klarnetist Meelis Vindi grupis VindProject, Sven Grünbergi ansamblis ning esineb vabaimprovisatsioonidega. Alates 2012. aastast täiendab Liis Viira end Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnas.

Ta kasutab muusikat luues sageli visuaalset impulssi ja väljendub renessansiliku siirusega, kaasates ka eksperimentaalseid ideid.

Liisi muusikast võib leida kõrvuti šamanistlikke rütmimustreid ja laiuva zentunnetuse mõjusid, mis omavahel põnevaid kontraste loovad.

rubriik

UUS LANCIA VOYAGER www.lancia.ee

M U G AVA LT K O O S . Ä R I . P E R E . HOBID. Maailma hinnatuim mahtuniversaal on taas Eestis, nüüdsest uue nime ja uuendatud välimusega. Elegantne, mahukas ning suurepärase varustusega Lancia Voyager pakub kõike, mida autolt soovid. Stow ‘N Go süsteemiga istmed kokku klappides saad mugava esindussõiduki vaid sekunditega muuta mahukaks tarbeautoks, mille maksimaalne kaubaruumi maht on lausa 4072 liitrit. Voyageri ruumikus lubab autot kasutada tööeesmärkide täitmiseks ja hobidega tegelemiseks, seitse istekohta aga teevad Voyagerist ideaalse pereauto.

Tutvumishind 35 880 eur Keskmine kütusekulu 7,9 l/100km, CO2 emissioon 207 g/km.

• 31 •

AS Silberauto on Lancia sõidukite ametlik maaletooja Eestis.

sügis 2013

sündmus Unustamatud hetked Estonia kontserdisaalis: Oscar Petersoni kontserdid

Eesti džässpianistid teevad kummarduse legendaarsele

Oscar Petersonile Tekst: Joosep Sang Fotod: scanpix, Corbis

sügis 2013

• 32 •

sündmus Tänavu 19.–22. novembrini toimuvad Tartus, Pärnus, Tallinnas ja Jõhvis kontserdid, mis kutsuvad meenutama legendaarset džässpianisti Oscar Petersoni ja tema mitte vähem legendaarset külaskäiku Tallinna, mis toimus 1974. aastal ning on vanema põlvkonna džässisõpradel tänini eredalt meeles.

E

esti džässi grand old man Valter Ojakäär on meenutanud, et ehkki Petersoni ja tema kaaskonda kohutasid Nõukogude Eesti hall argielu ja punarežiimi surutis, olid Kanada klaverilegendi kolm Tallinnas antud kontserti tõelised suursündmused.

Meenutamist väärib seegi, et klaverivirtuoos suhtles ka eesti muusikutega ja eksis pianist Raivo Tammiku mahitusel lausa ühele Nõmmel toimunud kodusele peoõhtule. Raivo Tammiku teene on seegi, et Tallinnas antud kontserdi lindistusest valmis topeltplaat „Oscar Peterson in Russia”, mis on huvilisele kättesaadav ka tänapäeval.

2007. aastal meie seast lahkunud Oscar Peterson oli svingiva mängustiiliga klaveri­ virtuoos, kes armastas esineda eelkõige triokoosseisuga. Ta oli väga tootlik, mida kinnitab enam kui kahesajast plaadist koosnev diskograafia. Peterson pälvis ka fännide,

kolleegide ja kriitikute vankumatu tunnustuse, mida kinnitavad kaheksa talle omistatud Grammy-auhinda.

Loomulikult on klaveridžässi hiiglane avaldanud mõju ka meie pianistidele. Novembri­ kuise kava „1974: Oscar Peterson Tallinnas” idee autor ja käimalükkaja, pianist Sven

seerida. Mulle hakkas Peterson meeldima viieteist-kuueteistaastaselt. Mind paelusid tema värvikas harmoonia, hea rütmitunnetus ja piiritu klaverimängutehnika, mis säilitas sel­ legipoolest meloodilisuse ja selge ülesehituse.

Mida saaks ühelt pianistilt veel tahta?”

Kontserdil astub üles ka Eesti džäss­

“Mind paelusid tema värvikas harmoonia, hea rütmitunnetus ja piiritu klaverimängutehnika.”

Sven Kullerkupp

Kullerkupp ütleb: „Olen noorem kui need Eesti džässmuusikuid, kes olid Petersoni Tallinna-kontserdil ja said temaga koos ka musit­

pianismi rahvusvaheline komeet Kristjan Randalu, kes räägib Kanada džässiklassikust järgmist: „Oscar Peterson oli minu esimene

sündmus ­okkupuude džässklaveriga. Vanematel oli kodus k suur klassikalise muusika kogu, nende hulgas erandina üks Petersoni plaat. Veidi hiljem jõudis minuni sooloplaat „Tracks”, mida teatud perioodi vältel suure innuga kuulasin. Petersoni mäng on täis positiivset energiat, tema kõlakultuur on ülimalt mitmekesine ja detailirohke. Tänapäeval on tihti raske džässi määratleda, kuna see hõlmab paljusid stiile. Petersoni puhul on see lihtsam, tema muusikas oli alati esikohal bluus ja sving. Peterson on väga selgelt Ameerika džässi esindaja. Minu muusika on pigem euroopalik ja nii ongi see kontserdikava minu jaoks väljakutse.”

Lisaks Sven Kullerkupule ja Kristjan Randalule esitavad Oscar Petersoni muusikat ja tema repertuaari kuulunud džässistandardeid ka kodust džässieliiti esindavad Jürmo Eespere ja Raun Juurikas. Nendega liituvad bassist Toivo Unt ja trummar Brian Melvin.

1974. aastal oli üsna ebatavaline, et „roiskunud” džässmuusikat esitav Põhja-Ameerika tippmuusik tuleb Nõukogude Liitu turneele. Ja ega see ettevõtmine õnnelikult lõppenudki. Korraldusliku kaose tõttu jäid ära nii Moskvas kui ka Gruusias toimuma pidanud kontserdid. Lausa anekdootlik on lugu sellest, kuidas üks keevaline grusiin oli lasknud oma viissada rubla maksnud pileti raamida ja kibeda mälestusena seinale riputada. Õnnelik võis olla vaid Tallinna publik, kes sai osa tõelise tippmuusiku kuns­ tist. Seda ajaloolist visiiti tasub meenutada ka nüüd, peaaegu nelikümmend aastat hiljem.

sügis 2013

• 34 •

rubriik

Telli Estraveller

enne 1. oktoobrit. 2013 6 või 12 kuuks või otsekorraldusega.

Tellijate vahel loosime välja šiki ning kvaliteetse digikaamera Leica V-Lux 40, mille on välja pannud Leica kaamerate maaletooja Fotoluks.

Telli siit: www.tellimine.ee Loositingimused leiad: www.estravel.ee/ajakiri www.fotoluks.ee

valgustab Sind fotoalal

• 35 •

sügis 2013

fookus

Eesti Kontsert: riigietendusasutusest sihtasutuseks Fotod: scanpix

Riik plaanib tuleva aasta 1. jaa­ nuaril Eesti Kontserdi juhtimises muudatust: riigietendusasutusest peaks saama sihtasutus. Aplaus uuris erinevatelt osapooltelt, mis kaasneb ühest juriidilisest vor­ mist teiseks nimetamisega.

Jüri Leiten

Eesti Kontserdi direktor Seda protsessi peaks eelkõige iseloomustama eesti vanasõnaga: “Ära sülita vanasse kaevu, kui uus valmis pole.” Samas oleks kuidagi ebanovaatorlik olla uutmiste vastu. Väga hoolikalt tuleks kõiki muutusega kaasnevaid aspekte kaaluda.

See on Eesti Kontserdi uus algus ja tahaks, et see õnnestuks eelkõige mõeldes meie mitmesajatuhandelise publiku peale. Organi­ satsiooniliselt vastab sihtasutuse vorm enam eraettevõtlusele ja seda hakkab juhtima selleks valitud nõukogu. Põhimõtteliselt peaks see vähendama sõltuvust ministeeriumist ning andma organisatsioonile rohkem iseseisvust. See oleks ka kogu muudatuse üks põhjuseid.

Nõukogu näol saab asutus suurema otsustajate seltskonna, sest vastutus vastuvõetud otsuste eest lasub mitte ainult tegevjuhil, vaid ka nõukogul. Tahaks, et sinna kuuluks kõrgmuusikakultuuri nautivad ettevõtjad. See oleks tervistavaks kontrastiks ametnikele.

Kontserdimajad jäävad sihtasutuse koosseisu, küll kõik veidi erinevate juriidiliste lepingutega. Sihtasutuse nõukogu peaks juba selle aasta lõpul paika saama.

Juriidiliselt võimaldab sihtasutuse vorm ka mõistlikult laenu võtta ning idee poolest peaks seegi andma asutusele kiirema progressi kui üks võimalus paljudest. Kui näiteks Saaremaa ooperipäevadele oleks tarvis osta uus publikutelk, saame lihtsamalt mõelda üheskoos nõukoguga, kuidas seda ära majandada. Praegusel riigiasutusel on seda teha keerulisem. Kammitsevaid seadusepügalaid ja bürokraatiat on rohkem.

Miinuseks on see, et me ei tea, milliseks kujuneb riigi toetus tulevikus ehk et, kas riigi tellimuse maht jääb meile samasuguseks.

Praegu on räägitud küll sellest, et mingeid suuri muudatusi ega kärpeid ei planeerita. Meest sõnast... sügis 2013

• 36 •

fookus Toomas Peterson

Vanemuise teatri direktor Meie teatri kogemusest võin öelda, et sihtasutuse nõukogu näol on teater ja teatrijuht saanud tõepoolest nõuandva meeskonna, kellega otsused ja ideed põhjalikult läbi arutada. Plusspoolelt võiks tuua ka selle, et eraõigusliku organisatsioonina on sihtasutusel õigus laenu võtta, kuid sellele muidugi peab samuti eelnema läbikaalutud ja heaks kiidetud otsus.

Samuti on sihtasutusel juhul, kui vastav võimekus on olemas, õigus kandideerida Euroopa Liidu toetustele. Põhiliseks muutuseks on see, et praegu ei vastuta kõigi otsuste eest, mis teatris tehakse, enam mitte ministeerium, vaid kõik nõukogu liikmed solidaarselt.

Paavo Nõgene

kultuuriministeeriumi kantsler Nii muuseumide, teatrite kui ka kontserdiorganisatsioonide juures on siht­ asutuse loomise peamine eesmärk ikkagi asutuse juhtimist senisest paind­liku­ maks muuta, kaasates sellesse võimalikult palju antud valdkonna või kohaliku kogukonna liikmeid.

Kui praegu juhatab riigietendusasutust Eesti Kontsert otse ministrile alluv direktor, siis sihtasutuse puhul allub tegevjuht nõukogule. Nõukogusse valitakse valdkonna või kohaliku kogukonna esindajad: näiteks sihtasutuse Pärnu teater Endla on asutanud Eesti riik, Pärnu linn ja Paikuse vald ning vastavalt sellele kuuluvad sihtasutuse nõukokku ka esindajad, riigi esindajaid on seal vaid kaks – üks kultuuri- ja üks rahandusministeeriumist. Vanemuise sihtasutuse nõukokku kuuluvad näiteks valdkonna ja kogukonna esindajatena Krista Aru ja Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin, samuti Tartu linnapea, lisaks kultuuriministeeriumi kantsler ja rahandusministeeriumi esindaja.

Eesti Kontserdi nõukokku võiks kuuluda samuti kultuuri- ja rahandus­ ministeeriumi esindajad, ülejäänud liikmed võiksid aga esindada muusika­ üldsust. Juhtimine muutuks paindlikumaks, sest riigiasutusi kammitsevad ikkagi suhteliselt piiratud võimalused.

Ministeeriumi kantslerina soovin, et Eesti Kontsert paneks veelgi enam rõhku kontserttegevusele üle Eesti – sellega on erinevates kontserdimajades ja paikkonniti juba kenasti algust tehtud, loodan aga, et see suureneb veelgi.

• 37 •

sügis 2013

persoon

sügis 2013

• 38 •

persoon

Põnevate helide

sepp

Tekst: Kristel Kossar Fotod: Richard Petriffer

Kui muusik Silver Sepp oma auto pagasiruumi avab, tundub esmalt, nagu ootaks ees suuremat sorti pesupäev: kirjusid kausse paistab silma üksjagu. Ent kohe nende kõrval on puu sisse löödud naelad: naelapill on Silveri täies­ti ainulaadne leiutis ja kogu see krempel on kaasas selleks, et muusikat teha.

• 39 •

S

ilveri mees-nagu-orkester-koolikontserte oodatakse igas Eesti otsas, pisikestest mudilastest gümnasistideni välja. Noil kontsertidel saab muusikaks kõik, trepikäuksatu­ sest pastapliiatsiklõpsuni välja, lisaks muidugi helid, mis sünnivad jalgratta esirattast, kanalisatsioonitorudest või naelapillist – pesukauss-vesitrummarina mitmes bändis tegev Silver võlub omavalmistatud pillist spetsiaalsete pulkadega välja põneva löökpillisaundi. „Improvisatsioon ja ettearvamatus on need võlusõnad,” räägib Sepp. “Lapsi võlub just see kõige enam, kui lugu sünnib just siin ja praegu ning loosse pannakse sisse nii siia kohalejõudmine kui ka kohalolijad.” Silverile meeldib

sügis 2013

persoon ­oolikontserte teha, sest nii saab tema sõnul meie armsa k Eestiga piirist piirini ja äärest ääreni sügavamat kontakti luua.

Silveri meelest jõuab tänapäeva muusikamürast pungil meedias lasteni pärimusmuusika ja teiste põnevate alternatiivsuundade kohta siiski väga vähe infot, eriti maapiirkondades. „Muusikaline maitse pärineb keskkonnast, st kodust ja sõpradelt, suurel osal on maailma muusikalisest mitme­ kesisusest suva, meeldib see, mis kõigile meeldib,” räägib ta. „Andes õnnestunud koolikontserdiga tugeva impulsi noorele arenevale inimesele, võib see tema muusikalisi tõeks­pidamisi tublisti raputada.”

Pärnumaalt väikesest Treimani külast pärit Silverile maaelu istub ning kuigi talu on pakkunud palju väärt avastamist – kasvõi needsamad kauss-trummid, jalgrattad või see naelapilli materjal on sealt pärit –, ei jõua ta kiire elutempo juures maal aega maha võtta sugugi nii palju, kui tegelikult tahaks.

Jänedale intervjuulegi jõuab mees Tõrva Loitsult, kus Udupasuna koosseisus vesitrummarina üles astus, ning tee peale jäi veel ka südaöine esinemine reggae-bänd Bobillazega, kus ta on üks solistidest ja saksofonimängija, gastrollid koos pärimusmuusikaansambliga RO:TORO on ette võetud Euroopas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ja kodumaal.

Seesama RO:TORO süstiski Silverisse pea kümme aastat tagasi põnevate pillide ja eriliste helide pisiku, kui toona Viljandi kultuuriakadeemias tudeerinud noormehe mängima kutsus. „Öeldi, et tule mängi trumme, aga tavalist trummi­ komplekti ära kaasa võta,” meenutab Silver muigega. „Siis läksingi koju sauna, leidsin laheda kõlaga kausid ja hakkasin sealt edasi mõtlema.” Nüüd kuuluvad ta helimaastike sünni­ arsenali kausipillide kõrval naelapillid, igasugu toru­ dest valmistatud muusikariistad ja jalgratta esiratas, millega samuti mitut moodi muusikat teha. „Saega ma muusikat ei tee, see on maailmas liiga ära leierdatud,” muigab ta. Abiks on muidugi ka elektroonika.

Kontsertidel esitab Silver ikka oma lugusid, põimides sisse ka pärimusmuusika katkeid. Laste reageering oleneb tema sõnul vanuserühmast, sõltuvalt sellele valib ta reper­ tuaari. „Lisaks fantaasiapillidele tutvustasin mullu lastele, kuidas kõige lihtsamat ansamblimängu teha. Kõige tähtsam on kindlakäeline kordus. Võimendasin ja panin looperisse kordama rütmilised pastakaplõksud, pinaliklõpsud, joonlauaga mängitud meloodia, pudelist vee joomisel tekkiva mulksu­ mise, pusa luku lahtitõmbamise hääle jms. Kokku sai võimas rütmiansambel, milles bassiliini mängis joonlaud. Sinna peale oli hea laulda ja räppida. Kui on pikemad kontsert-tunnid, siis teeme seda sama ansamblit ka koos lastega.”

Silver ei arva, et noore publikuga oleks raske kontakti saada. „Tuleb kavalalt avada ja ise avaneda, siis tulevad nad kõigega kaasa. Muidu näidatakse: näete, lapsed, see on klaver ja see viiul, aga kõik jääb kuidagi kaugeks. Mina tahan näidata, et igast asjast saab muusika üles leida. Alustada rohujuure tasandilt, alghelidest.”

Sügisel seisab Silveril ees aga teistmoodi rännak: koos luuletajast abikaasa Kristiina Ehiniga minnakse USAsse, kus ootab ees hulk ülesastumisi New Yorgis, Bostonis ja Wa­ shingtonis. „Sõna ja muusika täiendavad teineteist, luule võib kergesti sulada muusikaks ja muusikast saada luule, oleme varem koos esinenud Portugalis, Inglismaal ja Soomes,” pajatab Silver. Kuidas inimesed välismaal tema omalaadsetesse pillidesse suhtuvad? „Neil on põnev näha, kuidas selliste asjadega muusikat tehakse, enamasti tõdetakse, et minu fantaasiapillidel on mu koduküla nägu ja tegu, kuid minu muusika juured ulatuvad ka laia maailma,” ütleb Silver.

Talvel sai valmis Silver Sepa autoriplaat. Millest tema muusika tõukub? „Mind inspireerib liikumine,” räägib mees. „Elu dünaamika. Isegi see, kui hakkad kusagile hiljaks jääma, võib vabalt looks saada,” muigab ta. sügis 2013

„Saega ma muusikat ei tee, see on maailmas liiga ära leierdatud.”

• 40 •

Mart Laas kasvatab andekaid tšellomängijaid Koostöös Eesti Rahvuskultuuri Fondiga on Salva Kindlustuse allfond jaganud juba kolm aastat välja toetusi, et panustada Eesti kultuurimaastiku arendamisse.

Esimest korda, 2009. aastal, pälvis stipendiumi flötist ja Tallinna Muusika­k eskkooli õpetaja Mihkel Peäske, kes saadud summaga saatis oma õpilased Karlis Strahli nimelisele 11. rahvusvahelisele flöödimängijate konkursile Riias. 2010. aastal toetas Salva Kindlustuse allfondi pälvinud Tallinna Muusikakeskkooli klaveripedagoog Jana Peäske samuti flöödi­õpilasi, saates noored samuti Karlis Strahli konkursile.

Kolmandat korda, 2011. aastal Salva Kindlustuse allfondi poolt välja antud stipendiumi pälvinud Tallinna Muusikakeskkooli tšellopedagoog ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Mart Laas suunas stipendiumi summa oma õpilaste osalemisse rahvusvahelisel tšello­konkursil Austrias, Liezenis. Mart Laas ütleb, et tundides püüab ta arendada õpilaste kujutlusvõimet ja fantaasiat ning suunab neid seejärel kujuteldavat võimalikult täpselt jäljendama. Täpsus on tema sõnul kõige olulisem väärtus muusika esitamisel ning seda meeldib talle korrata kui mantrat. Küsimusele, millega tšellot mängitakse, oskavad kõik Mart Laasi õpilased kui ühest suust vastata: “Mitte kätega, vaid peaga!”

Seda teavad ka Johannes Välja (17) ja Aleksander Sebastian Lattikas (9), kes osalesid 2012. aasta aprilli alguses Austrias toimunud Wettbewerb Violoncello konkursil. Johannes pälvis oma vanuseklassis I preemia ning Aleksander Sebastian III preemia. Wettbewerb Violoncello ehk otsetõlkes “tšellokonkurss” toimub iga kahe aasta järel Austria mägede vahel asuvas Liezeni linnas. Konkursist, kus osalesid ka Johannes ja Aleksander Sebastian, võttis osa 142 tšellomängijat 24 riigist.

Mart Laasi sõnul on poistel pärast konkurssi läinud väga hästi. Johannes on osalenud veel mitmetel rahvusvahelistel võistlustel ja kursustel ning lõpetas sel kevadel Tallinna Muusikakeskkooli, saades lõpueksami hindeks 5+. Aleksander Sebastian võttis osa “Noor Muusik 2013” konkursist, kus saavutas oma vanuseklassis III koha.

Stipendiumid on aidanud noortel tšellistidel osa võtta väga paljudest konkurssidest ja festivalidest. “Tavaliselt taotleme erinevaid stipendiume ja toetusi, mis võimaldaksid katta võistlustest osavõtmise kulusid,” ütles Mart Laas. “Salva Kindlustuse stipendiumil on selles reas kindel koht.“ Tulevikus soovib Mart Laas jätkata õpilastega osalemist tšello­k onkurssidel Euroopas. “Kindlasti tahan, et mu õpilased võistleksid jälle Austrias ning mitu konkurssi on tulemas ka Lätis,” rääkis Laas, kelle sõnul arendab võistlustel osalemine noorte esinemisoskust ja -kindlust. Ka väljaspool Euroopat toimub erinevaid konkursse, kuid pikemad reisid välisvõistlustele on väga kallid ja väsitavad ning seetõttu ei ole noortega liiga kaugele sõitmine otstarbekas.

”

Kodune tugi on õpetaja Mart Laasi sõnul väga oluline just nooremate õpilaste puhul, kuna ilma vanemateta on pikale reisile minek väga keeruline. “Kahjuks ei suuda praegused stipendiumid katta lapsevanemate reisikulusid.”

Küsimusele, kas hetkel on piisavalt stipendiume toetamaks Eesti kultuuri­elu, vastab tšellopedagoog, et sellelaadseid stipendiume võiks alati rohkem olla. “Mujal maailmas on olemas eraldi fondid, mis annavad noorte­le võimaluse harjutada selliste muusikainstrumentidega, mida õpilased ei suudaks endale ealeski lubada,” nentis Mart Laas. “Hetkel taolised investeeringutoetused Eestis puuduvad.”

“Küsimusele, millega tšellot mängitakse, oskavad kõik Mart Laasi õpilased kui ühest suust vastata: “Mitte kätega, vaid peaga!”

Et pakkuda noortele muusikutele üha rohkem erinevaid väljakutseid rahvusvahelises konkurentsis, tuleb Eestis suurendada Salva Kindlustuse laadseid stipendiume.

Loodetavasti kuuleme tulevikus Mart Laasi tšelloõpilastest üha rohkem ning soovime edu kõikidele muusikaõpetajateleja õpilastele. September on kohe käes ja see tähendab vaid üht – eriala ja solfedžotunnid ning keerukad heliredelid panevad muusikakoolid taas helisema.

• 41 •

sügis 2013

muusikaelu

Mis uudist,

ERSO ja RAM? Ütlemine, et ükski prohvet pole kuulus omal maal, Eesti Riikliku Sümfoonia­­ orkestri ja Rahvusmeeskoori kohta ei kehti. Mõlemad kollektiivid on palavalt armastatud nii oma kodumaal Eestis kui ka väga oodatud külalised kaugemates paikades. Sellesse, millised ülesastumised ERSOt ja RAMi eeloleval sügisel ees ootavad, tõid selgust ERSO juht Kadri Tali ja Rahvusmeeskoori direktor Indrek Umberg.

Tekst: Riina Jussila Fotod: tiit mõtus, Jaan Krivel

.

ERSO VALMISTUB TEISEKS KONTSERTTURNEEKS AMEERIKAS „ERSO alustas 2013/2014 hooaega kahe väliskontserdiga,” räägib Kadri Tali. Algust tehti 17. augustil, kui Anu Tali juhatusel anti Saksamaal Wiesbadeni Kurhausis edukas kontsert.

Vaid kümmekond päeva puhkust ja juba oli ERSO Stockholmi maineka Läänemere Festivali püünel. „27. augustil andis orkester koos peadirigendi ja kunstilise juhi Neeme Järviga Stockholmis kontserdi. Olime sellel festivalil juba neljandat korda. Meiega oli kaasas ERSO möödunud hooaja resideeriv pianist Mihkel Poll, kelle esituses kõlas Griegi Klaverikontsert, peateosena toodi ettekandele Tubina V sümfoonia,” pajatab Tali toimunust. sügis 2013

ERSO ametlik kontserdihooaeg avatakse 7. septembril Estonia maja juubelipidustus­ tele pühendatud ja Neeme Järvi juhatusel toimuval avakontserdil. „Sellele järgneb ette­valmistus kolmenädalaseks turneeks Ameerika Ühendriikides. See on tagasikutse pärast ERSO esimest, neli aastat tagasi toimunud edukat turneed. Oktoobris-novembris antakse Ameerika Ühendriikide ida- ja lääne­ rannikul viisteist kontserti, millest kaalukaim on kindlasti ülesastumine Neeme Järvi juhatusel New Yorgi Filharmoonikute kodusaalis New Yorgi Lincoln Centeri Avery Fisher Hallis. Sellel esinemisel osaleb ka samal ajal

• 42 •

Ameerika-turneel olev Eesti Filharmoonia Kammerkoor,” kergitab Kadri Tali tuleviku­ plaanidelt saladuskatet.

Tali sõnul ei jää Ameerikas pakutavast reper­ tuaarist ilma ka kodumaine publik. Selleks korraldatakse enne ärasõite kaks n- hüvasti­ jätukontserti – esimene neist 27. septembril ja kannab nime „Tallinn -> Atlanta”, mis viitab novembris Atlantas toimuvale esinemisele, ning teine, 25. oktoobril „Tallinn -> New York”, kus saab aimu New Yorgis pakutavast.

Kui Eesti publikule menüü tutvustatud, pakitakse pillid ja ERSO ajaloo teine kolm nädalat kestev turnee võib alata.

muusikaelu RAM KOSTITAB SAKSAMAA NÕUDLIKKU PUBLIKUT Rahvusmeeskoori direktor Indrek Umberg raporteerib Rahvusmeeskoori tegemistest otse Saksamaalt – edukad ülesastumised SchleswigHolsteini muusikafestivalil on just lõppenud ja vaid hetkeks jõuavad 50 laulumeest koju põigata, et ülikonnad triikida ning taas Berliini poole põrutada. „5. septembril ootab neid Berliini Filharmoonia saal ning Berliini Raadio Sümfoo­ niaorkester dirigent Marek Janowskiga eesotsas. Esitlusele tuleb Šostakovitši sümfoonia nr 13. Ülesastumise teeb eriliseks see, et esitame selle saksa keeles. Ettevalmistus on suur. Vene

keeles on sümfoonia meestel juba ammu ja hästi peas – nad on seda varem esitanud –, kuid saksa keeles – vot see on midagi uut,” räägib Umberg. RAMi juhi sõnul oli Šostakovitšil omal ajal kindel soov, et 13. sümfoonia, mida ka nime all „Babi Jar” teatakse, Saksamaal esitlusele tulles kindlasti saksa keeles kõlaks.

Saksamaalt RAM kuigi kaua eemal olla ei saa. Juba 3. oktoobril astub koor üles 20. korda toimuval Usedomi muusikafestivalil, mis sel aastal pühendatud – üllatus, üllatus! – Eestile ja eesti muusikale. „Seal oleme me a capella

• 43 •

kavaga väljas,” annab Umberg teada.

Novembris võõrsile ei minda, sest siis on Rahvusmeeskooril oodata hoopis endale teisest riigist saabuvat külalist. „Eestisse tuleb dirigent Nicolas Fink ning novembri keskpaigas toimuvad tema taktikepi all RAMi üles­ astumised Tartus ja Tallinnas,” räägib Umberg.

Detsembris püsivad mehed kodumaal – aeg on teha pai eestlaste hingekeeltele ning serveerida kohalikule publikule üks hõrk ja südamessepugev muusikaline jõuluprogramm.

sügis 2013

persoon

Naissaare muinasjutt muusikas Nargenfestivali algataja ja juht, dirigent ja eesti muusika kirglik vahendaja Tõnu Kaljuste räägib möödunud suve olulistest ettevõtmisest ja sellest, mis talle muusikamaailmas korda läheb. Eesti-Rootsi laulupidu ning Naissaare kultuurikeskuse ja publiku aia Hellerella avamine on kindlasti tänavuse Nargenfestivali eredamad hetked.

O

Tekst: Margit Kirsipuu Fotod: scanpix

operisõpru rõõmustas ka tänavusel festivalil esiettekanne: “Valgustatud pimedusejünger” on Naissaarel sündinud kuulsaima mehe Bernard Schmidti lugu, mida etendati aga pealinna sada­ mas, mereäärses Noblessneri valukojas. Festivalisuvi lõpeb Arvo Pärdi loodud muusikaga Tallinna erinevates kirikutes ja viimane kontsert toimub 11. septembril, mis on ka Arvo Pärdi sünnipäev.

Nargenfestivali südames Naissaarel, mida võib ka kultuurisaareks nimetada, on Kaljuste oma kultuurikeskust ehitanud juba kümme aastat.

Olete Nargenfestivali korraldanud juba üheksa aastat, mis on selle kultuurisündmuse fenomen, mis inisügis 2013

• 44 •

mesi ikka ja jälle saarele tagasi toob?

Uudishimu, kvaliteet ja suvine meri.

Kuidas avastasite Naissaare ja mis andis tõuke luua siia suvine ooperiteater?

Naissaar on kaotanud oma elanikkonna kahel korral. Viimane elanike lahkumine oli ränk. Saarele jäi vaid militaarne toimeta­ mine. Mu soo­viks oli luua loomekeskus, kus suviti toimetada. Tõuke ja energia selleks tuli osaliselt ka maatükiga kaasnevast ajaloost.

Selle suvega sai ooperiteater, kui seda nii nimetada, valmis ning ta nimeks sai Hellerella.

Projektiteatri Nargen Opera tegemised on aga vaid osa seal toimuvast.

Kuigi Nargen Opera tähendab Naissaare ooperit, ei piirdu te pelgalt saarega. Erinevaid aktsioone toimub Eestimaa eri paigus septembrini välja. Kuidas sünnib festivali repertuaar, valite tegevuspaigad ja esinejad?

Festivali raamivad kahe eesti helilooja nimelised päevad. Alustame juunis Kreegi

rubriik

Püüame olla puud maailma kultuuri pinnases ning tunnetada ja ajada juuri just seal, kus on meie keel ja kultuuri lugu. päevadega Haapsalus ja lõpetame 11. sep­ tembril Pärdi päevadega Tallinnas.

Juuli nädalalõppudel on tegevus Naissaarel. Augustis etendub mõni Nargen Opera muusika- või teatrilavastus.

Paljud ideed saavad alguse keskkonnast, kus tegutseme, ja inspireerivatest inimes­ test, kellega aasta jooksul kohtun. Ideede teostamise nimel käib töö kogu aasta. Organisatoorseks kehaks on Sihtasutus Lootsi Koda, lühidalt SALK.

Enamik dirigente käib tööl välismaal. Teie olete üksikul saarel ja teete oma festivali, tehes sellega oma loomeprotsessi oluliselt keerukamaks. Mis on olnud teie liikumapanevaks jõuks?

Praegu, kui küsimustele vastan, lendan just lennukis Saksamaale festivalile, kus juhatan kolme kontserti Schleswig-Holsteini muusikafestivalil. Ilma reisimiseta sellel erialal ei saa.

Suvine tegevus üksikul saarel on tekkinud pisut ka äratundmisest, et kena on reisidest

saadud materiaalseid ressursse mujal saadud kogemuste ja teadmistega kodus edasi vormida, midagi uut luua.

Milline muusika teid ennast kõnetab ja puudutab? Millistest teostest vaimustute?

Eks enamikust mind puudutavast muusikast saab osa ka publik mu kontsertidel.

Millised on need väärtused ja tarkused, mida kindlasti soovite edasi anda oma õpilastele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias?

Olulisemat vast saaks kujundlikult väljendada nii: püüame olla puud maailma kultuuri pinnases ning tunnetada ja ajada juuri just seal, kus on meie keel ja kultuuri lugu. See „meie” keel on mu üliõpilastel olnud nii Venezuelas, Eestis, Saksamaal, Itaalias kui Inglismaal.

Kas Eestis väärtustatakse õigeid asju?

Meile on ju elu antud, et luua nii väärtusi kui vääratusi. Sõnaga „õige” on ju isegi mär-

• 45 •

gistatud usku. Inimene oma loomult tahab olla alati õigel poolel. Meie elu mõjutavad tegelased lähtuvad otsuste tegemisel tihti vaid numbritest. Mäletan, et kunagi, kui loodi Klassikaraadio, arutasid inimesed Kuku raadio stuudios, et Klassikaraadio kuulajaskond on nii pisike, et selle kanali loomisel puudub meie vaesuse juures igasugune mõte. Ma loodan, et nüüd osatakse Klassikaraadio missiooni näha laiemalt. Samas, muusikuile iseenesest mõistetavate asjade selgitamisega peab ikkagi aeg-ajalt tegelema. Nagu seda, et muusika ja teatrikultuuri õppijad ja õpetajad väärivad oma akadeemias suurt saali ja et rahvusringhäälingus, nagu igal pool põhjamaades, peaks olema ka muusikute töökohad.

President Meri omistas Tõnu Kaljustele 1998. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja 2000. aastal Riigivapi II klassi teenetemärgi. Riigivapi märk anti, sarnaselt helilooja Arvo Pärdiga, Eesti rahvusvahelise maine kujundamise eest. sügis 2013

persoon

Kaljuste kummitab Riina Aasma Nargenfestivali kaaskorraldaja, Rannarahva muuseumi juhataja Tõnuga viis meid lähemalt kokku ikka Naissaar.

Oleme muuseumis juba mitu aastat Naissaare-uuringutele pühendanud, koostanud erinevaid näitusi ja 2012. aasta lõpus ilmus ka raamat Naissaarest. Tõnu kui tänapäeva Naissaare elu edendaja on ikka ja jälle läbi põiganud ja meie projektidega tutvust teinud, ju talle siis avaldas muljet, et üks väike muuseum nii aktiiv­selt temaga ühte asja ajab.

Kui ühel varakevadisel päeval tuli temalt küsimus, kas Nargenfestivali Naissaare prog­ rammi tahaks enda korraldada võtta Ranna­ rahva muuseum, siis ega mõtlemiseks palju aega ei olnud. Korraldamise alustamisega oli juba niiehknii väga kiire ja olgem ausad, ikka väga raske on ära öelda ka, kui lugupeetud maestro sulle veenvalt otse silma sisse vaatab.

Väga raske on ka põhjendada, miks üks muuseum Nargenfestivali korraldab – ilmselt

sügis 2013

on vastus selles, et muuseumirahvale läheb Naissaare kultuurielu püsimine tegelikult ka väga korda. Sellest üsna kiirest jah-sõnast sai alguse põnev kooskulgemine ja eks ka üksteise tundmaõppimine. Tänaseks võin öelda, et kummitav Kaljuste – sest täpselt nii ta iga telefonivestlust alustab: „Siin Kaljuste kummitab” – on koostööpartnerina ääretult inspireeriv ja nakatav. Mitte harva ei tabanud ma end mõttelt, et nende ideede realiseerimiseks peaksin ise ka ilmselgelt kummituse võimed omandama. Kuigi olime ju Naissaare ajalooga varem üsna süvitsi tegelenud ja plaane jätkub ka tulevikuks, oli just Tõnuga koostöö alustamine tõukeks Bernard Schmidti elust ülevaatenäituse koostamiseks veel sel aastal. Jälle suutis ta meid veenda, et just nüüd ja praegu on selleks kõige õigem hetk, kuna ooper Schmidtist on lavale tulemas ja temal juba kokku räägitud abi osas Hamburgi

• 46 •

observatooriumi teaduriga, kes Schmidti pärandit Saksamaal au sees hoiab. Nii meil siis õnnestuski ühendada sel suvel mitu energiat ühiseks suureks energiasambaks, mis pärandiaasta raames tõi Naissaarele, päris oma talukohale tagasi saare kuulsaima mehe Bernard Schmidti ja ka saarel erinevatel aegadel elanud naiste lood etenduses „Naissaare naised”.

Tunnen, et meie hea koostöö võti peitub sarnases ellusuhtumises – kui on idee, siis tuleb leida võimalus selle elluviimiseks. Suurte inimes­tega (Tõnu on ju päris korvpallurimõõtu mees) on ikka vahel raske, sest pea asub keskmisest kõrgemal ja mõtted lendavad ka kõrgel pilvedes ning pead omama korralikku reaktiivmootorit, et nendes pilvedes kaasa kihutada. Ja siis sa saad aru, et seal üleval ongi palju valgem.

Tänu Tõnu-sarnaste inimeste energiale on kõigi meie elus tegelikult palju rohkem valgust.

elu muusikas

Maailma parima rahandusministri süda kuulub orelile Tekst: Kristel Kossar Fotod: scanpix

Portfelliga kiirelt tõttavat Reformierakonna tipppoliitikut ja kõrge renomeega finantsisti Aivar Sõerdi nähes võiks arvata, et küllap kiirustab ku­nagi maailma parimaks rahandusministriks tunnis­tatud mees mõnele ülitähtsale kohtumisele, kus kõneks riigivõlg ja laenukoorem. Vaid vähesed teavad, et portfellis võivad olla hoopis noodid – Aivar Sõerd on nimelt Eesti Muusika- ja Teatri­ akadeemia oreli eriala üliõpilane.

• 47 •

M

eie kohtumine Tallinna vana­ linnas leiab aset vaid mõnesaja meetri kaugusel Niguliste kirikust, mis on rahvusvahelise orelifestivali üks peamisi kontserdipaiku. Täielikult orelimuusikale pühendunud inimesena püüab Sõerd mõistagi nii palju kui vähegi võimalik festivali kontsertidest osa võtta ning räägib vaimustunult Bachist, mida just kuulamas käis.

Tänavu mais sai aga Nigulistes teoks tema enda esimene suurem ülesastumine, kui Aivar Sõerdi võis kuulda musitseerimas oreli­ pooltunnis ning ettekandele tuli Bachi, Buxtehude, prantsuse orelimuusikat esindava Guilmant’i looming ning kõlas ka Peeter Süda oreli­muusika. Rahandusministriks olemise ajal piisavalt välklampide ja kaamerate turmtules karastunud mees tunnistab, et väike närv on

sügis 2013

elu muusikas enne esinemist ikka sees. „See oli ühtlasi ka erialaeksam, viiepallisüsteemis sain hindeks nelja – hea tulemus,” hindab ta. „Orel nõuab väga head koordinatsiooni, head kehahoiakut ja suurt keskendumist.”

Teie orelihuvi sai alguse kolmkümmend aastat tagasi, kui õppisite Võru muusikakooli klaveri erialal?

Tollal pandi lapsi kõikvõimalikesse huvi­ koolidesse ning eks ka mina tegelesin muusika­kooli kõrvalt veel mitme asjaga. Meie

mis kaheksa ning pääsesin koguni tasuta riiklikule õppekohale.

Nüüd käite vaatamata sellele, et teil on üks kõrgharidus juba käes, ka üldainete tundides?

Muidugi, sest ainult erialaõppest ei piisa kaugelt­ki. Peale eriala pead ju tundma ka harmooniat, samuti teadma muusikaajalugu, kogu helilooja loomingut tervikuna, mitte ainult üksikuid orelile kirjutatud teoseid, mõistma erinevate ajastute kultuurilist konteksti.

Orel nõuab väga head koordinatsiooni, head kehahoiakut ja suurt keskendumist. peres polnud varasemalt ka ühtki muusikut.

Võru muusikakool andis tugeva algtaseme, aga sellist mõtet mul polnud, et klaveri juurde jääda, sest juba muusikakooli viimastes klassides hakkas mind huvitama orel. Tollal oli sügav nõukaaeg, kirikus orelimuusika kuulamine oli taunitav, aga mul oli huvi suur.

Tollal oli võimalik kuulata ka häid salvestisi, sest näiteks Melodija andis välja mitu Rolf Uusvälja plaati.

Individuaalkorras õppisin ma aga Võru kirikus organisti ja helilooja Paul Elkeni juures ning toona õpitud lood püsivad tänaseni meeles.

Kuigi orel mind väga huvitas ning eks konservatooriumi mineku mõte käis samuti peast läbi, otsustasin siiski Tartu Ülikooli majandus­ õpingute kasuks, sest majandushuvi oli samuti.

Tee oreliõpinguteni täiskasvanueas algas aga tänu kohtumisele oma õpetaja Andres Uiboga?

Me ei tundnud varem teineteist isiklikult, kuid pärast üht äärmiselt muljetavaldavat kontserti, kus Andres Uibo oma teoseid mängis, läksin tema juurde, tänasin ja võtsin autogrammi.

Igal juhul innustas ja julgustas ta mind, alguses õppisin EMTAs individuaalprogrammi järgi, võtsin üksikuid kursusi.

Eks töö seadis ka mingid piirid, kuid tema pakkus, et peaksin võtma rohkem aineid, lisaks ka veel Toomas Trassi harmooniatunde, kusjuures varem polnud ma üldse harmooniat õppinud…

Siis oli see ikka raske?

Muidugi! Võru muusikakooli lõpetamisest oli ju möödunud 30 aastat, harmooniakursust polnud seal üldse, nii et alguses ei saanud ma harmooniast peaaegu üldse sotti, ent Toomas Trass oli ülihea õpetaja ja tasapisi lisandusid ka teadmised.

Kuni 2011 õppisin individuaalprogrammi alusel, siis otsustasin täisprogrammiga õppima asuda. Tegin läbi EMTA sisseastumiskonkursi üldistel alustel – kusjuures oreli erialal pole omaette vastuvõttu, nii et konkureerida tuli pianistidega. Ent läbisin konkursi edukalt, erialaeksami hindeks anti kümnepallisüsteesügis 2013

Kui palju jääb teiesugusel kiire elutempoga mehel ja hinnatud finantsistil töövälisel ajal ja pere kõrvalt üldse aega koolitööga tegelda?

Istungivabu nädalaid kasutasin ikka õppimiseks, et teha ära vajalikud tööd, mis tagasid eksamile pääsemise. Peres muidugi muusika­ huvilisi peale minu eriti pole, aga keskmine laps läks täitsa omal algatusel ühe tudengi juurde kitarri õppima.

Praegu räägitakse noortele tihti, et ärge minge kunstieriala õppima, valige parem inseneriteadus. Mis nõu teie erialavalikul noortele inimestele annaksite?

Eks kunstivaldkonnas on muidugi raske. Kõik sõltub paraku aga andest – kui annet on, tuleb seda ära kasutada. Nüüdselgi festivalil kohtasin üht noort Tšehhi orelivirtuoosi, kuid ka tema tunnistas, et läks ülikooli majandust õppima, et poleks majanduslikku ebakindlust ning kindel sissetulek garanteeritud – eks minugi puhul jäi just see argument peale.

Tippu jõuavad ning majanduslikus mõttes hästi teenivad kunstierialadel ikka parimatest parimad.

Nii see tõesti on, ning kui hurjutatakse Euroopa kesist konkurentsivõimet, tuuakse tihti põhjuseks liigne tudengite hulk nn pehme­ tel erialadel, mida majanduses tegelikult vaja pole. Hariduspoliitika kujundamisel on see on peamisi argumente.

Kuid kas selline järsk ümberjagamine, et võtame kunstierialadelt riiklikke õppekohti 20% vähemaks, et see insenerialadele lisakohtadena jagada, on mõistlik?

Mingi tasakaal peaks olema. Samas on paljud ettevõtted sunnitud palkama välismaiseid spets­ ialiste, sest vajaliku ettevalmistusega inimest Eestis lihtsalt ei leidu. Siiski usun ma, et meil on palju andekaid noori, kes võiksid maailmas kunstialadel läbi lüüa ning seda piirama hakata oleks rumalus. Andekad noored tuleb üles leida ja neid erialaõpingutel toetada.

Kas me oleme väikeses Eestis suutnud majanduslikus mõttes piisavalt hästi

• 48 •

r­ akendada maailmas tuntuks saanud Eesti kultuuritegelasi ja meie rikast kultuurielu, meelitamaks siia vodkaostlejate asemel kultuurituriste?

Pärt on muidugi hästi tuntud. Minu õpetaja Andres Uibo sai hiljuti Moskvas äärmiselt suure menu osaliseks, kui seal leidis aset tema ulatusliku vokaalinstrumentaalse oopuse, sümfoonia „Uus Jeruusalemm” maailmaesiettekanne.

Samas annaks siin veel teha päris palju, kasutamata võimalusi leidub. Muidugi on Eestisse tulek raske, sest transpordiühendused on kehvad. Muidugi kõrvutab kultuurne tu­rist Tallinna ka Riia ja Peterburiga ning kui talle tundub, et seal käib vilkam kultuurielu, siis ta Eestisse ei tule. Nii et kultuuriorganisatsioonid peaksid rohkem turismikorraldajatega koostööd tegema, näitamaks turistidele, et peale vanalinnavaadete sünnib Eestis palju põnevat, mille pärast tasub siia reisida. Miks mitte luua turistidele spetsiaalsed kultuuri­ paketid: üks päev teater, teine päev muusika jm. Kontsertidel on ju näha, kui vaimustunud turistid meie muusikast ja muusikutest on, kui nad ürituse üles leiavad.

Teilt kui rahandusvaldkonna spetsialistilt ei saa siiski küsimata jätta, kuidas kultuurivaldkonda rahastada – kas toetada riiklikult või soodustada erarahastuse voolamist valdkonda?

Eks meie maksusüsteem on sponsoreerimise osas küll natuke jäik. Kuid samas ei maksa unustada, et maksuerisused ei pruugi ka alati seda eesmärki täita, mida alguses arvatakse.

Turundusel on siin ülioluline roll, mitte ainult kultuuri, vaid ka Eesti tutvustamisel tervikuna – kui näiteks finantsvaldkonda puudutavaid materjale, mida investoritele esitleda, peaaegu pole, ei ole mõtet kõnelda vähesest huvist Eesti vastu. Tuleb lihtsalt üles leida Eesti edulood ning neid muule maailmale näidata.

Aivar Sõerd ja tema koduorel Lisaks harmooniumile leidub Sõerdi kodus Viimsis ka haruldane, 1894 valmistatud kolme registri ja viledega taastatud orel. „Seda ma väga palju ei julge kasutada, kuigi orelimeister Hardo Kriisa renoveeris ta ära ja pani häälde,” räägib Sõerd. Vana orel vajab keskkonnavahetusel taastumiseks vähemalt aastat ja nii lasebki orelitudeng väärikal pillil esialgu rahulikult olla. Oreli saamisloos mängis aga samuti rolli juhus – kes teab, mis pillist saanud oleks, kui ühes loengus poleks Toomas Trass juhuslikult poetanud, et üks orel ootab töökojas taastamist. Sõerd ei mõelnud pikalt, vaid sõitis Rakverre pilli juba samal pärastlõunal vaatama.

elu muusikas

• 49 •

sügis 2013

sündmus

Müstilised hääled avavad ukse põnevasse kõlailma

Tekst: Kristel KossaR

Tormis ja Eplik, avangard ja keskaeg, Setu leelo ja džäss – just nii põnevat kõlailma lubabki uus kontserdi­ sari „Müstilised hääled”.

H

ooajal 2013/2014 jõuab Eesti Kontserdi valikusse esmakordselt kontserdisari „Müstilised hääled”, mis pakub kõlavärve ja mustreid erinevatest traditsioonilistest vokaalkultuuridest.

Sarja alustatakse septembris kummardusega ühele suurele Eesti loojale: kõlab Veljo Tormise „Sampo tagumine”, mille rütmipillide seas on näiteks häälestatud kirves ja puutrummid, esitusega kaasneb ka keerukas tantsujoonis. Samal kontserdil saab kuulda hääleimprovisatsioone ning kuulajateni jõuab Vaiko Epliku uudisteos, mis peaks ühendama moodsa koori­ kõla võimalusi, avangardstiile ja rokki.

Etnomuusika asjatundja Aimar Ventsel meenu­tab, kui palun talt arvamust seesuguse kombinatsiooni kohta, kohe ansambli Metsatöll

sügis 2013

• 50 •

sündmus ja RAMi kuulsat Tormise-esitust. „Fusion ise on umbes sama vana kui popmuusika. Ka rahvamuusika on juba ammu kahes suunas liikunud: ühelt poolt popim ja arranžeeritum ning teisalt nn arhailine muusika. Ka selles nn maailmamuusika žanris on rahvamuusika sildi all minevaim kaup tegelikult Aafrika ja LadinaAmeerika popmuusika,” selgitab ta. „Müstiliste häälte” valikut hindab ta heaks ja publikule sobivaks, kiidusõnu saab spetsia­ listilt näiteks bulgaaria naiskoor Angelite, mis märtsis 2014 Eestisse jõuab, lubades oma mõjukate häältega ühendada kaugete aegade arhailise kõlamaailma ja avangardi. Angelite on jõudnud esineda nii Moskvas Punasel väljakul, Vatikanis kui Nobeli rahupreemia üleandmise tseremoonial ning seda peetakse Balkani folkmuusika üheks parimaks näiteks.

Huvitavaid kõlavärve Itaaliast vahendab kontserdisarja raames ansambel Tenores di Bitti Sardiiniast. Ansambel kannab edasi 3000 aasta vanust polüfoonilise ülemheliderikka laulmise traditsiooni ning etnomuusika asjatundjad üle ilma peavad just neid selle laulutraditsiooni üheks väljapaistvamaks näiteks kogu maailmas. Muusika kõrval on olulised ka nende laulude tekstid, mis vahendavad kuulajaile nii kuulsate poeetide kui ka vähetuntud autorite loomingut – just tekstide valik eristab neid teis­ test samalaadset muusikat viljelevatest gruppides, mida on Sardiinias palju isegi tänapäeval.

Kontserdisarjas „Müstilised hääled” tulekul Avaüritus: „Sampo tagumine” 10. septembril kell 20 RO Estonia kammersaalis Esineb ETV tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer. Kavas Tormis, Eplik (esiettekanne) Tenores di Bitti „Mialinu Pira” (Sardiinia) 30. oktoobril Viljandi Pärimusmuusika

Uus plaat: helilooja Peeter Vähi soovitab „NEW ZODIAC OP. 81”

URMAS SISASK NEEME PUNDER & TIIT PETERSON TPNP 2013

Aidas, 31. oktoobril Tallinna Jaani kirikus, 1. novembril Tartu Jaani kirikus, 2. novembril Pärnus Eliisabeti kirikus ja 3. novembril Jõhvi Mihkli kirikus Esinevad: Omar Bandinu (bassu), Marco Serra (contra), Bachisio Pira (oche, mesu oche), Arcangelo Pittudu (oche, mesu oche).

Kavas traditsioonilised vaimulikud ja ilmalikud laulud

Ilmunud on järjekordne astro-muusika plaat – „New Zodiac” („Nüüdisaeg­ne sodiaak”), sedakorda „kvartetilt” Sisask – Punder – Peterson – Maadik.

Jõudmata veel heliketast plaadimängijasse asetada, tekitab see juba huvi, esialgu küll teoreetilist. Sest igale tähtkujule vastab üks lugu: „Aries” (Jäär), „Taurus” (Sõnn), „Gemini” (Kaksikud) jne. Kuid ... lugusid pole 12, nagu meile teadaolevas tavapärases sodiaagis, vaid hoopis 13. Tõepoo­ lest, teatud ringkondades on levinud seisukoht, et traditsiooniline taevane loomaring tuleks muuta täpsemaks, lisades sellesse Skorpioni ja Amburi vahele veel Maokandja (Ophiuchus, 30. novembrist 17. detsembrini).

Teised jällegi peavad õigemaks traditsioonilist 12 tähtkujust koosnevat ringi. Kuid see on vaidlus, mis isegi ei kuulu niivõrd astronoomia, kuivõrd pigem astroloogia valdkonda. Miks Urmas Sisask pole oma boonus-lugu nimetanud „Ophiuchus”, vaid hoopis „Serpens” (Madu)? Vaevalt teadmatusest, küllap olid heliloojast harrastusastronoomil selleks oma põhjused.

Aga muusikast. Urmas Sisask on muusikat ikka kirjutanud mitte muusikateadlastele ja kriitikutele, vaid inimestele. Nõnda ka sel ­korral. Plaadi­ mängijast kostab ühtlane, arvukate kordustega, dissonantsidevaba, sageli

• 51 •

modaalsetest heliridadest tulenev helidevoog. Aus ja siiras muusika, mis on vaba igasugusest vigurdamisest.

Duo Neeme Punder (flööt) ja Tiit Peterson (kitarr) on esitatavast materjalist üle. Neeme Punderit võib pidada juba Sisaski-eksperdiks, sest varemgi on ta teinud „Tähistaeva tsükli” lugu­ dest suurepäraseid seadeid nii Reval Ensemble’ile kui Viljandi linnakapellile. Ja küllap tuleb säärase muusika esitamisel kasuks ka Punderi veerand sajandi pikkune Hortus Musicuse kogemus, kus improviseerimine kesk­ aja, renessanss- ja barokkmuusika valdkonnas oli igapäevane tegevus.

Kuigi Sisaski muusika on üsna täpselt noodistatud, ei jäta esitus muljet vaevaga selgeksharjutatud noodiridadest, pigem mõjub see loomulikult sündiva improvisatoorse musitseerimisena.

Kui äsjailmunud plaadile üldse midagi ette heita, siis vast oleks oodanud ümbrisele trükitud teksti­ dest enamat. Kaks ingliskeelset lauset helilooja kohta ning ühest lausest koosnev „vaht” kummagi interpreedi kohta ei tõsta üllitise väärtust. Kuid see väike puudujääk ununeb kohe, kui keskendume „kvarteti” neljanda liikme, helirežissöör Maido Maadiku tehtule. Eesti üks juhtivaid toonmeist­ reid on näidanud end taas oma perfektsionistlikus laitmatuses. sügis 2013

rubriik

sügis 2013

• 52 •

persoon

Viiuliga

Anna-Liisa, tüdruk muusikute dünastiast Tekst: Riina Jussila Fotod: Daniel Herendi

Viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny oli kõigest 2,5-aastane tüdrukuke, kui ta pillimängu vastu huvi hakkas näitama. „Nägin, kuidas ema ja isa viiulit harjutasid ning see oli absoluutselt loomulik, et ka mina ühel hetkel nende pillidel poognaga saagima hakkasin,” naerab naine.

A

nna-Liisa on tänulik, et sündis nii harmoonilisse pere­ konda, mis on kujundanud temast inimese, kes ta praegu on. „Minu ema ja isa ei olnud kaks eri ini­mest, vaid tervik nii pereelus kui muusikas.

Olen õnnelik, et sündisin nii uskumatusse atmosfääri. Viiulimäng ei olnud sunduslik, vaid vabatahtlik. Mu vanematel polnud eesmärk, et perre üks viiuldaja juurde tuleks. See kõik kulges loomulikult.”

Sinu isa oli viiuldaja ja dirigent, Moskva konservatooriumi ja Sibeliuse Akadeemia professor Igor Bezrodny ning ema viiuldaja, tunnustatud pedagoog

ja professor Mari Tampere. Mis hetkel sa tundsid, et jätkad nende jälgedes?

Saan aru, et viiuli tul sinu pihku ise, mitte vägisi.

Mu mõlemad vanemad olid muusika­ inimesed ning samuti nende vanemad ja vanavanemad. (Anna-Liisa isaisa Semjon Iljitš Bezrodny oli viiul­ daja, 1930. aastatel Thbilisi konservatooriumi professor ja ooperiorkestri kontsertmeister, isaema Tatjana Pogozheva samuti viiuldaja, professor Jampolski assistent Moskva konservatooriumis ning hiljem peda­goog Soomes. Emaema Aime Tampere oli tunnustatud organist ja pedagoog, emapoolne

• 53 •

sügis 2013

persoon v­ anavanaema Jenny Siimon aga üks eesti väljapaistvamaid laulu­soliste – R. J.) Olin 2,5-aastane, kui huvi pillimängu vastu tärkas. Isa käis Jaapanis ja tõi mulle sealt väikese viiuli. See oli Nõu­ kogude ajal ennenägematu asi – sellises suuruses pilli siinmail just sageli ei nähtud. Kõik kuulsad muusikud, kes meil külas käisid, proovisid sellel mängida. Mu esimene viiul on mul alles ja ootab mind mu Soome kodus. Võin kindlalt öelda, et viiulit mulle keegi pihku ei surunud, vaid see tuli ise ja vabatahtlikult.

Sa sündisid Moskvas, kuid oled elanud nii Eestis kui Soomes. Kus su kodu praegu on?

Mu elu on kogu aeg olnud samaaegselt mitmes kohas. Reisisin oma vanema­ tega nii palju kui võimalik. Kui olin väike, jagasime elu kahe linna – Tallinna ja Moskva – vahel, hiljem lisandus sinna Turu, kui isa sellesse ilusasse Soome linna peadirigendiks kutsuti. Praegugi jagan end mitme linna – Tallinna, Helsingi ja Londoni – vahel. Kodu on seal, kus seda ise teha.

Kus sa ise end kõige mugavamalt tunned?

Igal kohal on oma atmosfäär ja oma tunne.

Tõesti, ma tunnen end koduselt ükskõik kus, sest olen terve oma elu ringi rännanud. Mul on väga lähedane side loodusega ja eriliselt hästi tunnen ma end ema juures Soomes, kus on palju silmailu.

Tean, et sa tuled toime väga mitmetes keeltes.

Keelteoskus on suurim pluss, mis olla saab.

Isaga rääkisin ma kodus vene, emaga eesti keeles. Kõik koos suhtlesime vene keeles.

Kui 1991. aastal Soome tulime, siis jäi kiirelt soome keel külge. Läksin inglise kooli õppima, kus tuli juurde inglise, rootsi ja saksa keel. Ma arvan, et see on muusikutele ehk isegi loomulik, et keeled kergemini haakuvad – neil on kõrv, mis võtab heli hästi kinni.

See, mis keeles ma mõtlen, sõltub sellest, kellega ma suhtlen. Olen nagu arvuti, mis vajadusel ümber lülitub. Kui sa küsid, mis keeles ma und näen, siis vahel nii ja vahel naa.

Su vanemad olid kiire elutempoga inimesed. Said nad sinu hoidmisega ise hakkama või vajasid ka lapsehoidja abi?

Põhimõtteliselt said nad kahekesi hakkama.

Kui oli reise, kuhu mind kaasa võtta ei saanud, olin vanaema ja vanaisaga Tallinnas ning vahel ka oma tädi, endise fenomenaalse ratsasportlase Katrin Tamme juures. Tädi juures olles sai alguse kirg hobuste vastu.

Anna-Liisa Bezrodny / Irina Zahharenkova

duokava on avaakordiks Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kontserdi traditsioonilisele koostöösarjale ”Eliitkontserdid”. Kontserdid toimuvad 20.IX Vanemuise kontserdimajas ja 24.IX Estonia kontserdisaalis.

Kavas: Prokofjev, Chausson, Rein Rannap (esiettekanne).

sügis 2013

• 54 •

persoon Kas ratsutamiskirg on säilinud?

On, kuid kahjuks pole aega sellega aktiivsemalt tegeleda.

Mis ametis sa end veel näeksid, kui elu poleks muusika rajale läinud?

Ausalt öeldes ei kujutaks ma end iial ette midagi muud tegemas. Mul oli väga varasest east peale kindlustunne, et nii on ja nii jääb.

Jah, hobustekirg oli minus küll, kuid teadsin juba alguses, et professionaalset ratsutajat ei saa minust kunagi.

juures. Kui Tallinna satun, külastan alati oma armast tädi ja täditütreid. Oleme pidevalt ühenduses. Eks elutempo on kõigil kiire, kuid kohtumisteks tuleb lihtsalt aega leida.

Milline näeb välja sinu argipäev?

Mul tegelikult ei ole sellist arusaama nagu argipäev. Ma ei mõtle nädalapäevade, vaid kuupäevade süsteemis. Kui on kontserdirikas periood, siis on ühtmoodi argipäev, kui on harjutamisperiood, siis teistsugune. Iga päev on eriline, iga päev toob midagi juurde.

skulptuuris, maalis.

Mu suurim eeskuju oli mu isa. See, milline ta oli artistina, inimesena, milline rikas hing tal oli! Samuti on mulle eeskujuks minu ema.

Kuulasin kodus salaja isa plaate – ta ise ei tahtnud neid kunagi kuulata. See oli minu jaoks suur nauding, tõeline kvaliteetaeg.

Isa oma plaate kodus ei kuulanud, kuid kuidas on lood sinu enda plaatide kuulamisega?

Ei, ma ei suuda seda samuti teha. See on tunne, nagu näeks end paljana peeglist. Ma tõesti ei saa seda teha.

Kui väga vaja, siis kuulan, kuid ma ei armasta seda teha. Viimase DVD valmimise puhul kuulas palju läbi minu ema. Arvan, et kui inimene hakkab end liialt imetlema, on asi minemas väga vales suunas.

Muusik ei ole kunagi valmis, sest muusika on lõpmatu ja nii kõrgel tasemel kunst, et seda võibki jääda kaevama ning end arendama.

Nii nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis, ei saa vist lõpuni valmis ka ükski muusik?

Muusik ei ole tõesti kunagi valmis, sest muusika on lõpmatu ja nii kõrgel tasemel kunst, et seda võibki jääda kaevama ning end arendama.

Areng ei peatu iialgi ja kui peatub, on midagi valesti. Kui inimene tunneb, et on valmis, on see minu meelest pigem ohu märk. Mida aeg edasi, seda rohkem tahan end arendada ja kaevata neid lõpmatuid ressursse, mida muusikas leida võib. See on väga huvitav teema.

Oluline on see, et muusikat õppiv laps saaks juba varakult õige suuna kätte, õige õpetaja, õiged implusid, mis suunas seda kõike juhtida.

Kui meelsasti sa oma oskusi teistele edasi annad?

Viimasel ajal õpetan üha rohkem. See on huvitav protsess, mis paneb nii õpilast kui õpetajat uude olukorda, asju analüüsima. Annan teadmisi väga meelsasti üle ja saan sellest kõigest ise väga palju. Olla laval ja olla pedagoog on kaks väga erinevat asja. Tihti mõeldakse, et kui oled fenomenaalne muusik ja solist, siis oled automaatselt ka suurepärane pedagoog. Iga kord pole see kaugeltki nii.

Olles endast nii palju muusikale andnud, kas oled pidanud enda eraelust lõivu maksma?

Kindlasti mitte. Lähen oma jutuga taas algusesse tagasi. Mul oli lapsepõlv, kus mind ei lukustatud koos viiuliga kaheksaks tunniks tuppa ja ei sunnitud harjutama. Minu elu pole ühestki otsast kuidagi kannatanud. Kõik on olnud tasakaalus ja millestki puudust pole ma tundnud.

Elul on oma plaan olemas. Forsseerida ei tohi ei elus ega ka muusikas. Asjad peavad juhtuma loomulikult.

Kui tihti sa oma lähedastega kohtumiseks aega leiad?

Jõululaud on meil tavaliselt Soomes ema

10. septembril on sinu sünnipäev. Kuidas tähistate?

Kuidas kunagi. Kui vähegi võimalik, üritan seda oma emaga veeta. Tegelikult on sünnipäev vaid üks päev aastast ja ei midagi muud. Mul on olnud sel päeval kontserte, pikki lende, töiseid tegemisi. Parim on muidugi lähedastega koos olla.

Sa oled kadestamisväärselt heas vormis kena naisterahvas. Sport kuulub elu juurde?

Teate, üks täispikk viiulikontsert on ise juba paras trenn. Kui on tihe kontserdiperiood, siis oled laval küll ilusas kleidis, kuid emotsionaalselt ja füüsiliselt on see ikkagi väga suur töö. Eks ma ikka üritan vahel ka jooksmas käia.

Seda juba ainuüksi sellepärast, et jooksmine aitab mõtteid klaarimaks muuta, pea selgineb.

Millest sa unistad?

Unistan, et muusikal – eelkõige klassikalisel muusikal – oleks inimeste elus suurem ja tähtsam roll. Inimesed unustavad, kui tähtis kunst meie arengu jaoks on. Elu on minemas materiaalses suunas ja hingeline areng on maha jäänud. Sellest on südamest kahju.

Tahaks, et need asjad oleksid rohkem harmoonias. Kui võrrelda geniaalset muusikat, mida meile aastasadu loodud on, tümpsuga, siis see praegu toimuv on nagu hingede kinnimässimine, kanalite kinnisurumine. Lastel on kanalid avatud, kuid kõige selle lihtsuse ja pinnapealsusega mässime me selle juba varases nooruses kinni. Väärtused on paigast ära.

Kelle loomingut sa imetled?

Kui olin väike ja ema-isaga maailmas ringi liikusin, viidi mind alati kohalikesse kunstimuuseumidesse. Mäletan, et olin 8-aastane ja mind viidi New Yorgis vaatama Van Goghi uskumatuid maale. Mulle jäi see väga hästi meelde. See avaldas mulle suurt muljet ja nüüd neidsamu maale nähes tuleb mulle sisse väga eriline tunne. See on artistile ja muusikule elutähtis, et ta arendab end mitte üksnes muusikas, vaid üleüldse kunstis – balletis,

• 55 •

Oled välja andnud kolm plaati – Con Spirito, heliplaadi Vanemuise sümfooniaorkestriga ja DVD „Ad patrem meum”. Kõigil kolmel oled koostööd teinud eesti muusikutega.

Oli see teadlik valik?

See on hea tähelepanek! Teadlik valik pole see olnud, kuid see on jälle kuidagi loomulikult nii kujunenud. Mulle väga meeldib eesti muusikutega musitseerida ja on tore, et plaatidega on selline ühendus tekkinud.

Kui sageli sa koos emaga lavale satud ja kas see on meeldiv või pigem natuke hirmutav ettevõtmine?

Hirmutav pole see kindlasti. Tihti me ei esine, kuid see on alati väga tore kogemus. Viimati astusime üles koos Klaaspärlimängul.

Pidasin hirmutava ettevõtmise all silmas seda, et oma emale tuleb end ehk veelgi paremast küljest näidata, end tõestada.

Vot seda tunnet pole mul kunagi olnud, et peaksin end kellelegi tõestama. Seda pole ma iialgi tundnud. Inimene on inimene, me kõik oleme erinevad ja meil kellelgi pole ühesuguseid sõrmejälgi või samasugust DNAd. Emaga esi­ nemine on pigem soe ja postiivne kogemus.

Oled öelnud, et konkurssidel käimine ja auhinnad ei ole sulle olulised. Paljud artistid just võitmist ootavad, et oleks, mida riiulile panna ja näidata.

Minu jaoks on muusika ja sport eri asjad, kuid tänapäeval tehakse muusikast pisut spordi moodi asi – kes on kiirem, kes on parem.

Muusikal ei ole piire ja neid piire ei saa ka tekitada ega punktides mõõta. Konkursid on siiski vajalikud, sest neilt on väga palju õppida.

See nõuab ettevalmistust, suurt tähelepanu.

Noored peavad käima konkurssidel, et end arendada. Jah, tore on võita, kuid tähtis on see, et perspektiiv oleks siiski pikem kui ühest võistlusest teiseni. Sel, kas võit tuleb või mitte, pole absoluutselt tähtsust. sügis 2013

hea plaat

Plaate soovitab:

Igor Garšnek

Tafenau-Aimla Kvintett „(P)ühendus”

Pole saladus, et Raivo Tafenau ja Siim Aimla on mõlemad, kuigi kumbki eri moel, meie kõrgelthinnatud saksofonistid-multiinstrumentalistid. Aga ühenduses peitub jõud – Tafe­nau-Aimla Kvinteti sel kevadel salvestatud ning suve hakul ilmunud plaat „(P)ühendus” on selle järjekordne tõestus. Ja pole ka ime, kuna peale eelmainitute osale­vad selles koos­ luses veel ka nii head džässmuusikud nagu Eno Kollom (trummid), Virgo Sillamaa (kitarr) ja Mihkel Mälgand (kontrabass).

Albumi kaheksast loost pooled on komponeerinud Raivo Tafenau ja teise poole muusikast Siim Aimla. Seda teades on hea jälgida, kuivõrd ja milles üldse avaldub nende loomenatuuride erinevus. Paistab, et kui Tafenaule on südamelähedasem n-ö „vana hea” mainstream jazz, siis tema noorem kolleeg Aimla tundub mitmesugustele stiili­ mikstuuridele ehk pisut rohkem avatud olevat. Näiteks Siim Aimla loos „Sound­system” on tunda nii modal jazz’ile kui fusion’ile ise­ loomulikku mõtlemist. Ning tema energilise rütmimustriga „Eurotrain” laseb aimata koguni jõulise jazzrock’i kontuure.

Samas Raivo Tafenau lugu „Päripäev” mõjub põhivoolu džässi võtmes romantilise ballaadina. Kuigi teemad polegi siin alati kuigi­ võrd meeldejäävad, on kahtlemata meeldejääv loo iseäralikult läbipaistev kõlakoloriit. Või siis Tafenau lugu „Vikerraadio”, mis on sama džässisõbralik nagu Vikerraadio ise – ilus bossa nova muretute 1960ndate või isegi „bossa­ kuninga” Antonio Carlos Jobimi enda vaimus.

Igatahes Raivo Tafenau ja Siim Aimla koostööst on sündinud väärt album, mis peaks iga džässisõbra plaadiriiulis olema. Üks asi veel – tänapäeval kasutatakse stuudio­salvestuseks väga harva analoogtehnikat ehk mitmerealisi lintmakke (tape recorder), kuid kõnealune CD on just nimelt sel kombel sõna otseses mõttes lindistatud. sügis 2013

Sigrid Kuulmann (viiul) ja Marko Martin (klaver) Eduard Tubin. Works for Violin and Piano Vol II See Estonian Record Productionsi (ERP) välja­ lastud Eduard Tubina kammer­muusikaga plaat on järg Sigrid Kuulmanni ja Marko Martini samanimelisele Tubina-albumile Vol I, mis ilmus 2010. aastal ning mis oli samuti ERP produtseeritud. Ning seda, et nii eelnimetatud viiulisolist kui pianist on kammermuusikutena mõlemad oma eriala tippkoolitusega (Kuulmann Londonis ja Düsseldorfis ning Martin Londoni Guildhall School of Music and Drama’s) tipptegijad, ei hakka siinkohal üle kordama.

Sellel plaadil saab kuulda kaheksat Tubina helitööd väga erinevatest loomeperioodidest, kuna plaadil kõlav „Süit Eesti tantsulugudest” sooloviiulile (1979) on helilooja viimane viiuli­ teos, seevastu „Kolm pala” (1933) on teada­ olevalt Tubina üks esimesi (kui mitte kõige esimene) viiulikompo­sitsioon. Ent üks kõne­ alusel CD-l kõlav helitöö on siiski erandlik – Kapriisi nr 24 (1945) autoriteks on tegelikult tandem Paganini-Tubin, kuna eesti helilooja kirjutas selle kuulsa itaallase ülimenukale capriccio’le Zelia Aumere palvel vaid klaverisaate.

Eduard Tubina viiulimuusika on esituslikult igale interpreedile mõistagi väga nõudlik reper-

tuaar. Ja seda mitte ainult mängutehnilises, vaid ka rahva­viisiliste karakterite väljendus­rikkuse esiletoomise tähenduses. Selles mõttes on nauditav, kui eredalt on Sigrid Kuulmann tabanud näiteks „Kivikasuka” humoorikat labajala-tantsu karakterit „Süidis eesti tantsulugudest”. Esitusliku tervikuna mõjub see plaat igatahes väga detailirikkana, aga kui midagi eraldi veel välja tuua, siis kahtlemata viiuli-klaveri rütmiperfektset ansamblimängu tokaatalikus „Kuke tantsus” balletist „Kratt”.

Baltic Baroque, Grigori Maltizov Vivaldi Violin Sonatas Antonio Vivaldi (1678–1741) on üks neist vähes­ test heliloojatest, kelle kohta võib kindlapeale öelda, et ta on „väga tuntud”, ja samavõrra põhjendatult, et ta on „peaaegu tundmatu”.

Oleneb teostest, kuna Vivaldi orkestrimuusikat ja viiulikontserte (näiteks „Aastaajad”) teatakse ju tõepoolest hästi, samas kui tema kammer­ muusikat tuntakse märksa vähem.

Ent veel keerulisemaks teeb Vivaldi kammer­ teoste puhul olukorra autorluse probleem, kuna nii mõnedki selle itaalia barokikuulsuse triosonaadid on sattunud hoopis teiste, märksa vähem tuntud tollaste barokkheliloojate (näiteks Johan Helmich Romani, Giuseppe Tartini ja Andrea Zani) algupäraselt trükitud sonaatide kogumikesse. Ning alles hiljem (viimati 2006. aastal) on muusikateadlased õige autori (st ­Vivaldi) ekspertiisi käigus siiski tuvastanud.

Raske öelda, kuivõrd oli tol ajal tegemist omaaegse teadliku „piraatlusega” ning kuivõrd kirjastamisalaste eksimustega – igatahes fakt on see, et ka mõned siiani Vivaldile omistatud helitööd ei pruugi sugugi olla Vivaldi kirjutatud.

Varastada võis temagi. Selles mõttes tasub jälgida vanamuusika ansambli Baltic Baroque äsja­ ilmunud CD „Vivaldi Violin Sonatas, the World

• 56 •

Premiere Recordings” plaadiraamatu üksik­ asjalikku teksti, mis detektiivi täpsusega lahkab toonaste barokkheliloojate keerulisi võltsingu­ teemalisi sasipuntraid.

Tähelepanu äratab selle CD puhul aga see, et plaadil kõlavaid Vivaldi sonaate pole (väidetavalt) kunagi varem salvestatud. Nii et need kuus Vivaldi teost, mida viiuldaja Grigori Maltizovi juhatusel Baltic Baroque’i esituses nüüd kuulda saab, võivad mõnele muusikateadlasele pakkuda tõelist avastamisrõõmu. Tavakuulajale aga tänu stiilitäpsele ettekandele emotsionaal­se väärt kuulamiselamuse.

Klaverisari Pianisti portree

Sarja kunstiline nõustaja

Kalle Randalu

T 29. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal MIHKEL POLL (klaver) Liszt, Brahms, Enescu, Bartók Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne) N 21. november kell 19 Estonia kontserdisaal

“1974: Oscar Peterson Eestis”

KRISTJAN RANDALU, JÜRMO EESPERE, SVEN KULLERKUPP, RAUN JUURIKAS, Toivo Unt (bass), Brian Melvin (trummid) T 17. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal “Sõnadeta laul” KALLE RANDALU (klaver) Mendelssohn-Bartholdy, Schumann jt Helena Tulve. Uus teos (esiettekanne) T 14. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal TOOMAS VANA (klaver) Haydn, Brahms, Prokofjev, Rahmaninov Mart Siimer. Uus teos (esiettekanne) 25. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal “La valse” PEETER LAUL (klaver, Venemaa) von Weber, Schubert, J. Strauss, Ravel jt Jaan Rääts. Uus teos (esiettekanne) T 18. märts kell 19 Estonia kontserdisaal

R 4. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal “Sümfooniline seiklus”

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER

Solist Marina Šagutš (sopran, Peterburi Maria Teater) Dirigent Arvo Volmer Wagner. “Vorspiel und Liebestod” ooperist “Tristan ja Isolde” Wagner / Vlieger. Sümfooniline seiklus “Nibelungide sõrmus”

R 8. november kell 19 Estonia kontserdisaal Vanemuise kontserdimaja 15

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER Christina Åstrand (viiul, Taani) Dirigent Paul Mägi Tšaikovski. Viiulikontsert D-duur Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 “Pateetiline”

R 29. november kell 19 Estonia kontserdisaal “Üllatussümfoonia”

TALLINNA KAMMERORKESTER

Solistid Kädy Plaas (sopran), Indrek Vau (trompet) Dirigent Risto Joost Haydn. “Üllatussümfoonia” ja trompetikontsert Mozart. Sümfooniad ja kontsertaariad

N 27. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal “Romantiline”

RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER

Dirigent Vello Pähn Bruckner. Sümfoonia nr 4 Es-duur, “Romantiline”

L 22. märts kell 17 Estonia kontserdisaal Mozarti “Reekviem“

PÄRNU LINNAORKESTER EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, koori solistid

MARTIN STADTFELD (klaver, Saksamaa)

Dirigent Eri Klas Mozart. Sümfoonia nr 40 Mozart. “Reekviem”

K 23. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal YUNDI LI (klaver, Hiina)

N 3. aprill kell 15 Estonia kontserdisaal

Bach, Chopin

“Peer Gynt”

EMTA SÜMFOONIAORKESTER

Dirigent TOOMAS VAVILOV Grieg. Orkestrisüit “Peer Gynt” Grieg. Klaverikontsert a-moll Liszt. Sümfooniline poeem “Prelüüdid”

L 26. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal “Kevad Itaalias”

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA

Solist Massimo Mercelli (flööt, Itaalia) Dirigent Piercarlo Orizio (Itaalia) Respighi, Vivaldi, Salieri, Puccini, Sollima, Rossini

Ardo Kaljuvee

Ardo Kaljuvee

galerii

EK kevadhooaja lõpetamine.

Eesti Kontserdi vanemtoimetaja Tiiu Valper, heli­ looja Olav Ehala ja taustal Eesti Kontserdi veebi­ toimetaja Kaja Kruus.

Eesti Kontserdi (EK) kevadhooaja lõpetamine. EK direktor Jüri Leiten ja loomenõukogu liige Toomas Velmet.

Jõhvi Balletifestival. Ballett “Maailma loomine”, Moskva klassikalise balleti teater.

Jaanus Siim

Jaanus Siim

Balletifestival. Kevadine suursündmus Ida-Virumaal. Jüri Leiten, Jõhvi kontserdi­ maja juht ja festivali vedav jõud Piia Tamm ning lavastaja-koreograaf Teet Kask.

Suure-Jaani muusikafestival. Kadri Voorand ja bänd Suure-Jaani kirikus.

Suure-Jaani muusikafestival igal aastal juunis enne jaanipäeva. Hüpassaare soos “Päikesetõusukontsert”, esineb “Klassikatähtede” finalist Heigo Rosin marimbal.

“7 linna muusika”. Suvine festival Ida-Virumaal. Seekord ka teistmoodi ehk Smilers ja Henrik Sal-Salleri kirikukontsert. sügis 2013

“7 linna muusika” Narva -Jõesuus. Puhkpillipoisid Brassical maal ja vees.

• 58 •

Muusikasuve tippsündmus – Saaremaa ooperipäevad (SOP). Galakontsert Kuresaares, (vasakult) Eesti Kontserdi turundusjuht Katrin Aunpu, välisminister Urmas Paet abikaasaga, suursaadik Gruusias Priit Turk abikaasaga, Eesti Kontserdi arendusjuht Kertu Orro, suursaadik Pekingis Toomas Lukk abikaasaga, grusiinide esindajad ja Jüri Leiten.

Gunnar Laak

Gunnar Laak

galerii

Gunnar Laak

Saaremaa ooperipäevad. “Attila”, Thbilisi ooperi- ja balletiteater (Gruusia). Nimiosas maailmanimega bass Paata Burtšuladze tõi saali täis ja vallutas publiku.

Gunnar Laak

Saaremaa ooperipäevade Vilsandil. Meestelaul kostku maalt merele! Esineb RAM.

Gunnar Laak

Saaremaa ooperipäevade lõpetamine. „Uksed kinni“ – kultuuritoetaja hr Enn Kunila ja ooperipäevade kunstiline juht hr Arne Mikk sulgevad sümboolselt festivali uksed Vilsandi saarel viimasel SOP 2013 kontserdil.

Mark Gofman

Mark Gofman

Saaremaa ooperipäevad. Laine Randjärv, dirigent ja geniaalne muusik Andres Mustonen, kultuuriministeeriumist Paavo Nõgene ja Rein Lang. Kõik on ooperipäevadega rahul!

Jaapani kammerorkester Orchestra Ensemble Kanazawa augustiõhtul Narva raekoja platsil.

“Õhtujazz”, Estonian Dream Big Band. Narvas kõlas ka augusti­õhtune džäss. Soleerib Raivo Tahvenau.

• 59 •

Jaapani kammerorkester Orchestra Ensemble Kanazawa ja klassikatäht Marcel Johannes Kits Narva raekoja platsil. sügis 2013

rubriik

VKG on Eesti Kontserdi suurtoetaja Ida-Virumaal

Tulge Eestisse … vaatama maailma kõige suuremat püramiidi !

Arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid koostöös VKG Ojamaa kaevanduse meeskonnaga töötasid välja uudse aheraine taaskasutamise viisi, mille järgi kasutatakse aherainet püramiidipargi rajamiseks.

Ida-Eestis paiknev Ojamaa kaevandus toodab aastas umbes miljon tonni aherainet ehk kivijäätmeid, mis tekivad põlevkivi kaevandamise ja rikastamise tulemusel. Kaevanduse meeskond ja arhitektuuribüroo ühendasid jõud, et leida koos parim viis jäätmete keskkonnasäästlikus taaskasutamiseks.

Algidee oli lihtne: kui me võtame midagi inimestelt ja looduselt, peame midagi ka tagasi andma – midagi, mida saame koos nautida või mille üle uhked olla.

Oma töös leidsid arhitektid inspiratsiooni maailma eri paikades asuvatest püramiididest ning ühendasid need ühte projekti. Nii sündis tänapäevane idee, kuidas tehismaastikku ära kasutada piirkonna atraktiivsuse suurendamiseks.

Kui tavaliselt on püramiidid vaid vaatamiseks ning nende tippu jõudmine vaevarikas või ohtlik, siis Aidu

sügis 2013

püramiidipargis rajatavad kaldteedega püramiidid on väga lihtsalt kasutatavad.

Valmiv tehismaastik loob väga mitmekülgsed võimalused erinevate teenuste ja atraktsioonide rajamiseks, restoran, veinikelder, kalmistu, koht ujumise jaoks on vaid mõned võimalused, mida tulevikus aidu püramiidiala võimalust teha on Kava kohaselt rajatakse Aidusse ka maailma suurim püramiid kõrgusega 154 meetrit, mille tippu on kõigil soovijatel võimalik ohutult mööda kaldteid ronida.

Püramiidipargi rajamine pargi rajamine võtab aastakümneid. Lühim aeg kompleksi ehitamiseks on hinnanguliselt 20 aastat, kusjuures tänapäeval on töövahenditeks targad masinad, mitte orjad ja köied.

Esimene püramiid peaks valmima aastaks 2020 ning siis on huvilistel selle tipus olla ajaloo tunnistajateks.

Valminuna kujuneb projektist kindlasti oluline vaatamisväärsus ning rajatised on nähtavad ka kosmosest.

See on kahtlemata midagi paremat kui … lihtsalt veel üks aherainemägi.

• 60 •

kava

EESTI KONTSERDI HOOAEG 2013/2014 KRONOLOOGIA

R, 30. august kell 19 Jõhvi kontserdimaja L, 31. august kell 19 Estonia kontserdisaal Hooaja avakontserdid RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER NOVAJA ROSSIJA (MOSKVA) Dirigent ANDRES MUSTONEN Wagner. Avamäng ooperile „Tristan ja Isolde” Kantšeli. „Lingering” Brahms. Sümfoonia nr 1 Gubaidulina. „Ratsanik valgel hobusel”(ainult Tallinnas) Riiklik sümfooniaorkester Novaja Rossija loodi 1990. aastal, alates 2002. aastast on orkestri kunstiline juht Juri Bašmet, kelle juhendamisel on orkester saavutanud tuntuse oma eriliselt vaba, ekspressiivse ja rikkaliku esituslaadi poo­ lest. Novaja Rossija on musitseerinud koos tunnustatud solistide ja dirigentidega, nagu Valeri Gergiev, Elisabeth Leonskaja, Boris Berezovski, Viktor Tretjakov, Gidon Kremer, Vadim Repin jpt.

Lisaks klassikalise repertuaari omanäolistele ettekannetele on orkester paljude tänapäeva heliloojate, teiste hulgas Sofia Gubaidulina, Alfred Schnittke, Nino Rota, Gia Kantšeli jt teos­te esmaettekandja. „Novaja Rossija veenab kuulajat, et orkestrimängu tehniline ja emotsionaalne meisterlikkus, mida Vene orkestrid on aastakümneid eksponeerinud, ei ole kuhugi kadunud. Saabunud on uus generatsioon muusikuid, kes tõstab orkestrimängu kultuuri enneolematutes­se kõrgustesse.” (Kultura, Venemaa)

Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper) Reigo Tamm (tenor) Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoor) Dirigent Paul Mägi Felix Mendelssohn-Bartholdy. Oratoorium „Elias” op. 70 Vanemuise teatri ja Vanemuise kontserdimaja koostööprojekt

Hooaja avakontserdid R, 30. august kl 19 Jõhvi km sümfooniaorkester NOVAJA ROSSIJA (Moskva) / Andres Mustonen

Hortus Musicus, Andres Mustonen

L, 31. august kl 19 Estonia ks sümfooniaorkester NOVAJA ROSSIJA (Moskva) / Andres Mustonen

K, 18.09 kl 15 Estonia ks, Estonia maja 100, Lõunamuusika, keelpilligala, Tallinna Kammerorkester / Eri Klas

T, 10. september kell 20 Rahvusooper Estonia kammersaal Estonia maja 100, „Müstilised hääled” „Sampo tagumine”: ETV tütarlastekoor, Anne-Liis Poll (hääleimprovisatsioon) Dirigent Aarne Saluveer Tormis, Vaiko Eplik (esiettekanne) Uus kontserdisari „Müstilised hääled” toob Eestisse eksootilisi vokaalansambleid ning esitleb ka Eesti vokaalkollektiive üllatuslike kavadega.

Veljo Tormise „Sampo tagumine” valmis Hannoveri EXPO tellimusel „Kalevala” tekstile.

Rütmipillide hulgas on häälestatud kirves ja puutrummid, esitus kaasab keerukat tantsujoonist. Anne-Liis Polli hääleimprovisatsioon ehk Häik on muusika, mis sünnib siin ja praegu, mõtted vormitakse häälega improviseeritud tervikliku lukku.

Vaiko Epliku uudisteosena kõlab muusika, mis loodud filmile “Suurmaalritöö”.

SEPTEMBER 2013

E, 16. september kell 19 Rahvusooper Estonia suur lava Estonia maja 100 CON BRIO TÄHED SUUREL OOPERILAVAL: Marius Järvi, Virgo Veldi, Ralf Taal, keelpillikvartett Prezioso

T, 3. september kell 19 Estonia kontserdisaal Hooaja avakontserdid I, CULTURE ORCHESTRA Dirigent KIRILL KARABITS, solist KHATIA BUNIATIŠHVILI (klaver) Ljatošinski. Sümfooniline ballaad „Grazyna” Prokofjev. Kontsert klaverile ja orkestrile nr 1 Bartók. Kontsert orkestrile I, Culture Orchestra ühendab armeenia, aserbaidžaani, valgevene, gruusia, moldaavia, poola ja ukraina parimaid noori interpreete.

Mõne tegutsemisaastaga on orkester üles astunud Berliini Filharmoonias, Royal Festival Hallis, Teatro Realis.

Tallinnas on orkestri ees Euroopa uue muusikapõlvkonna tähed. Ukraina dirigent Kirill Karabits on pidev külaline rahvusvaheliste tipporkestrite ees. Eriti on ta tunnustatud Inglismaal: ta on Bournemouthi SO kõrgelt hinnatud peadirigent, äsja pälvis ta Kuningliku Filharmooniaühingu dirigendipreemia. 26-aastane gruusia pianist Khatia Buniatišhvili on samuti jõudnud tähtsaimatele kontserdilavadele, sh koostöödega Paavo ja Kristjan Järviga. Tema eriline toetaja on Martha Argerich, kes on märkinud: „Khatia on haruldaselt andekas noor pianist.

Tema pianistivõimed, loomulik musikaalsus, kujutlusvõime ja briljantne virtuoossus avaldavad sügavat muljet.”

N, 19. september kell 19 Estonia kontserdisaal Estonia maja 100 KESKAEGNE LITURGILINE DRAAMA „TAANIELI MÄNG” HORTUS MUSICUS, ANDRES MUSTONEN Solistid Kädy Plaas, Pavlo Balakin, Riho Ridbeck, Anto Õnnis, Tõnis Kaumann Džässtrio Jaak Sooäär, Tanel Ruben, Taavo Remmel Tütarlastekoori Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskoori solistid Riina Vanhanen (kujundus ja kostüümid) Need, kes viibisid 1975. aastal samas saalis „Ludus Danielise” ettekandel paar aastat varem asutatud tudengiansambli esituses, ei unusta seda ilmselt kunagi. Hortus Musicuse esimene „Ludus Danielis” kujunes kogu nõu­ kogude perioodi üheks murrangulisemaks kultuurisündmuseks. Järgnevatel aastakümnetel on Hortus viinud oma „Taanieli mängu” suur­ linnade saalidesse paljudes maades.

Müsteeriumi 2013. aasta versioonis kasutavad Andres Mustonen ja ta mõttekaaslased džässtriot, videolahendusi, lavabutafooriat ning kostüüme.

Beauvais’ katedraalikoolis 12. sajandil tegut­ se­nud tundmatu autori poolt vana testamendi ainetel loodud „Taanieli mäng” on liturgiline draama, mis hõlmab kunstides sageli peegeldatud sündmusi prohvet Taanieli elukäigus: kuningapalee seinale ilmunud tulikirjas sõnu, imelist pääsemist lõvide keskelt.

T, 3.09 kl 19 Estonia ks, Hooaja avakontserdid, I, CULTURE ORCHESTRA / Kirill Karabits / Khatia Buniatishvili N, 5.09 kl 19 Berliner Philharmonie, Berliin, EESTI RAHVUSMEESKOOR, Berliini Raadio Sümfooniaorkester R, 6.09 kl 18.10 ja 18.40 RO Estonia Talveaia ees, Estonia maja 100, Tõnis Kaumann. „Welcome to Estonia” (esiettekanne) L, 7.09 kl 18.30 RO Estonia Talveaia ees, Estonia maja 100, Tõnis Kaumann. „Welcome to Estonia” (esiettekanne) L, 7.09 kl 17.45 Estonia ks, Estonia maja 100, Toomas Siitani vestlusring P, 8.09 kl 20 RO Estonia Talveaed, Estonia maja 100, džässansambel Kirsiõied T, 10.09 kl 14–18 välilava, Estonia maja 100, pärimusmuusikud välilaval T, 10.09 kl 19 Estonia ks, Estonia maja 100, Estonian Folk Orchestra T, 10.09 kl 20 RO Estonia kammersaal, Estonia maja 100, „Sampo tagumine”, ETV tütarlastekoor / Aarne Saluveer K, 11.09 kl 19 RO Estonia kammersaal, Estonia maja 100, kontsertetendus „Diiva” / Annaliisa Pillak K,11.09 kl 19 Kuressaare Kultuurikeskus.

“Muusika Eestimaale,”Estonian Folk Orchestra N,12.09 kl 19 Mooste Folgikoda.

“Muusika Eestimaale,” Estonian Folk Orchestra N, 12.09 kl 10, 12, 14 RO Estonia kammersaal, Estonia maja 100, Piip ja Tuut 100-aastases Estonias R, 13.09 kl 14–18 välilava, Estonia maja 100, noortekollektiivid välilaval „Järelkasv” R, 13.09 kl 18 RO Estonia kammersaal, Estonia maja 100, Eesti Rahvusmeeskoor / Mikk Üleoja. Tormis R, 13.09 kl 19 Vanemuise km, avakontsert ORATOORIUM „ELIAS”, Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor / Paul Mägi L, 14.09 kl 14–17 välilava, Estonia maja 100, noortekollektiivid välilaval „Järelkasv” P, 15.09 kl 12 ja kell 14 välilava, Estonia maja 100, Promenaadikontsert, Pärnu linnaorkester / Jüri Alperten P, 15.09 kl 13 välilava, Estonia maja 100, Kuninglik kvintett P, 15.09 kl 17 Estonia Talveaed, Estonia maja 100, autogrammitund: Hortus Musicus

R, 13. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Hooaja avakontsert Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor Tartu Noortekoor Liisi Kasenõmm (sopran, Eesti/Saksamaa) Jovita Vaskeviciute (metsosopran, Leedu Rahvusooper) Mati Turi (tenor)

E, 16.09 kl 19 RO Estonia suur saal, Estonia maja 100, Con Brio tähed ooperilaval T, 17.09 kl 17 RO Estonia Talveaed, Estonia maja 100, autogrammitund: Eesti Rahvusmeeskoor T, 17.09 kl 18 Narva Aleksandri kirik,

• 61 •

T, 17.09 kl 20 RO Estonia Talveaed, Estonia maja 100, džässikohvik: Joel Remmel Trio

K, 18.09 kl 20 RO Estonia Talveaed, Estonia maja 100, džässikohvik: kitarriduo Paul Shigihara – Jaak Sooäär N, 19.09 kl 10, 12, 14 RO Estonia kammersaal, Estonia maja 100, lastekontsert „Seitsme maa ja mere taga” N, 19.09 kell 17 RO Estonia Talveaed, Estonia maja 100, autogrammitund: Eesti Kontsert N, 19.09 kl 19 Estonia ks, Estonia maja 100, liturgiline draama „TAANIELI MÄNG”, Hortus Musicus / Andres Mustonen N, 19.09 kl 20 RO Estonia Talveaed, Estonia maja 100, džässikohvik: duo James Lampi – Tanel Ruben R, 20.09 kl 19 Estonia ks, Estonia maja 100, BEETHOVENI ÜHEKSAS, „OOD RÕÕMULE” R, 20.09 kl 19 Vanemuise km, Eliitkontserdid, duo Anna-Liisa Bezrodny – Irina Zahharenkova T, 24.09 kl 19 Estonia ks, Eliitkontserdid, duo Anna-Liisa Bezrodny – Irina Zahharenkova K, 25.09 kl 19 Estonia Talveaed, Kontsertjazz, trio STATION MIR (Prantsusmaa) N, 26.09 kl 19 Vanemuise džässisaal, Kontsertjazz, trio STATION MIR (Prantsusmaa) R, 27.09 kl 19 Jõhvi km, Kontsertjazz, trio STATION MIR (Prantsusmaa) R, 27.09 kl 19 Pärnu km, Rahvusooper Estonia BALLETIGALA “Eesti ballett 95” P, 29.09 kl 16 Rõuge rahvamaja, Muusika Eestimaale, Heidy Tamme, Lembit Saarsalu, Olav Ehala E, 30.09 kl 16 Vastseliina rahvamaja, Muusika Eestimaale, Heidy Tamme, Lembit Saarsalu, Olav Ehala

OKTOOBER

T, 1.10 kl 18.45 Estonia ks, RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA AUHINNAGALA, ERSO / Arvo Volmer T, 1.10 kl 19 Võru km Kannel, Rein Rannap, Vox Clamantis / Jaan-Eik Tulve „Taevane ja maine”, Muusika Eestimaale, Rein Rannap K, 2.10 kl 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait, Rein Rannap, Vox Clamantis / JaanEik Tulve „Taevane ja maine” Muusika Eestimaale, Rein Rannap K,2.10 kl 18 Kärdla kultuurikeskus.

Muusika Eestimaale, Laura Põldvere ja Raivo Tafenau ansambel N, 3.10 kl 17 Evangelische Kirche St. Petri Wolgast, Usedomi muusikafestival, Eesti Rahvusmeeskoor / Mikk Üleoja N, 3.10.kl 18 Antsla Kultuuri-ja spordikeskus. Muusika Eestimaale, Laura Põldvere ja Raivo Tafenau ansambel N, 3.10 kl 19 Estonia ks, “VALGREST VOORANDINI”, Datevik Hovanessian, Estonian Voices, Estonian

sügis 2013

kava N, 3.10 kl 19 Vanemuise km, Kuldne klassika „Nibelungi sõrmus”, ERSO / Arvo Volmer / Marina Šagutš R,4.10 kl 18 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. Muusika Eestimaale, Laura Põldvere ja Raivo Tafenau ansambel R, 4.10 kl 19 Estonia ks, Kuldne klassika „Nibelungi sõrmus“, ERSO / Arvo Volmer / Marina Šagutš R, 4.10 kl 19 Jõhvi km, “VALGREST VOORANDINI”, Datevik Hovanessian, Estonian Voices, Estonian R,4.10 kl 19 Märjamaa rahvamaja.

Muusika Eestimaale, puhkpilliansambel Brassical Dream Big BandL,5.10 kl 18 Rõuge rahvamaja. Muusika Eestimaale,Laura Põldvere ja Raivo Tafenau ansambel L, 5.10 kl 19 Pärnu km, “VALGREST VOORANDINI”, Datevik Hovanessian, Estonian Voices, Estonian Dream Big BandP, 6.10 kl 14 Tallinna Toomkirik, In memoriam Helle Mustonen. Hortus Musicus E, 7.10 kl 9.30, 11.15 ja 13.15 Jõhvi km, noortepäev „Teeme ise muusikat” E, 7.10 kl 19 Vanemuise km, “VALGREST VOORANDINI”, Datevik Hovanessian, Estonian Voices, Estonian Dream Big BandT, 8.10 kl 9.30, 11.15 ja 13.15 Vanemuise km, noortepäev „Teeme ise muusikat” T, 8.10 kl 19 Paide kk, “VALGREST VOORANDINI”, Datevik Hovanessian, Estonian Voices, Estonian Dream Big Band K, 9.10 kl 19 Riia, Spikeri kontserdisaal, EESTI TRIO, Guy Spielman (klarnet), Marius Järvi (tšello), Mihkel Järvi (klaver) N, 10.10 kl 9.30, 11.15 ja 13.15 Estonia ks, noortepäev „Teeme ise muusikat” N, 10.10 kl 19 Moskva Eesti saatkond, RENÉ EESPERE autorikontsert R, 11.10 kl 18 Kostivere kultuurimõis, Muusika Eestimaale, Heidy Tamme, Lembit Saarsalu, Olav Ehala R, 11.10 kl 19 Moskva Heliloojate Liit, RENÉ EESPERE autorikontsert R, 11.10 kl 19 Jõhvi km, käsikellade ansambel ARSIS 20, RAM, Peeter Vähi „Ülim vaikus” R,11.10 kl 19 Vihula mõis. Muusika Eestimaale, “Adios nonino” Kersti Ala-Murr (sopran), Jaak Lutsoja (akordion), Meelis Vind (klarnetid), Taaavo Remmel (kontrabass), Virgo Sillamaa (kitarr), Arno Kalbus (löökpillid) L, 12.10 kl 16 Järva-Jaani kultuuri­maja, Muusika Eestimaale, Heidy Tamme, Lembit Saarsalu, Olav Ehala

T, 16.10 kl 19 Estonia ks, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester / Risto Joost, Bach, Mozart K, 16.10 kl 19 Tartu Ülikooli aula, Pianisti portree, MIHKEL POLL (klaver), Liszt, Brahms, Enescu, Bartók N, 17.10 kl 15 Estonia ks, Lõunamuusika, VARDO RUMESSEN (klaver), Brahms R,18.10 kl 19 Avinurme kultuurikeskus.

Muusika Eestimaale, puhkpilliansambel Brassical R, 18.10 kl 19 Estonia ks, „Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”, ERSO / Olari Elts R, 18.10 kl 19 Pärnu km, Rein Rannap, Vox Clamantis / Jaan-Eik Tulve „Taevane ja maine” L, 19.10 kl 16 Väravatorn, Suur muusikaakadeemia, Hortus Musicus, Vivaldi sonaadid L, 19.10 kl 19 Vanemuise km, Rein Rannap, Vox Clamantis / Jaan-Eik Tulve „Taevane ja maine” L, 19.10 kl 19 Jõhvi km, „Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”, ERSO / Olari Elts P, 20.10 kl 17 Estonia ks, Nordic Satellites, Põhjamaade muusikapäevadelt: DEFUNENSEMBLE (Soome) P, 20.10 kl 17 Pärnu km, STOCKHOLM SAXOPHONE QUARTET (Rootsi) E, 21.10 kl 17 Estonia ks, Nordic Satellites, Põhjamaade muusikapäevadelt: ansambel U E, 21.10 kl 19 Estonia ks, Nordic Satellites, Põhjamaade muusikapäevadelt: STOCKHOLM SAXOPHONE QUARTET T, 22.10 kl 19 Estonia ks, Eliitkontserdid, MATI LUKK (kontrabass) jpt.

T, 22.10 kl 19 Jõhvi km, STOCKHOLM SAXOPHONE QUARTET (Rootsi) K, 23.10 kl 19 Peterburi Jaani kirik, STOCKHOLM SAXOPHONE QUARTET (Rootsi) N, 24.10 kl 19 Pärnu km, Pianisti portree, MIHKEL POLL (klaver), Liszt, Brahms, Enescu, Bartók N, 24.10 kl 19 Vanemuise km, „Klassikatäht 2013” MARCEL JOHANNES KITS (tšello) R, 25.10 kl 19 Jõhvi km, Pianisti portree, MIHKEL POLL (klaver), Liszt, Brahms, Enescu, Bartók L, 26.10 kl 16 Väravatorn, „Adieu m’amour” Hortus Musicus L, 26.10 kl 20 Sadala rahvamaja, Muusika Eestimaale, Henn Rebane

L, 12.10 kl 19 Peterburi Jaani kirik, RENÉ EESPERE autorikontsert

P, 27.10 kl 13 Karula kirik, Muusika Eestimaale, tšellokvartett C-JAM

L, 12.10 kl 19 Pärnu km, Hooaja avakontsert, käsikellade ansambel ARSIS 20, RAM, Peeter Vähi „Ülim vaikus”

P, 27.10 kl 17 Otepää kultuurikeskus, Muusika Eestimaale, tšellokvartett C-JAM

P, 13.10 kl 16 Alatskivi loss, Muusika Eestimaale, Heidy Tamme, Lembit Saarsalu, Olav Ehala P, 13.10 kl 17 Estonia ks, käsikellade ansambel ARSIS 20, RAM, Peeter Vähi „Ülim vaikus”

sügis 2013

N, 3. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 4. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Kuldne klassika SÜMFOONILINE SEIKLUS „NIBELUNGI SÕRMUS” ERSO, dirigent ARVO VOLMER, solist MARINA ŠAGUTŠ (sopran) Kavas on Henk de Vliegeri arranžeering maailma muusikaajaloo ühest monumentaalsemast teo­ sest: Wagneri neljast muusikalisest draamast koosnevast ooperitetraloogiast „Niebelungi sõrmusest”.Tetraloogiasse kuuluvad ooperid „Reini kuld”,„Valküürid”,„Sigfried” ja „Jumalate hukk”. „Tristani ja Isolde” kuulsas lõpuaarias soleerib Peterburi Maria teatri solist, sopran Marina Šagutš.

E, 14.10 kl 9.30, 11 ja 13 Pärnu km, noortepäev „Teeme ise muusikat”

P, 27.10 kl 18 Kadrioru loss, Suur barokkakadeemia, Hortus Musicus T, 29.10 kl 19 Estonia ks, Pianisti portree, MIHKEL POLL (klaver), Liszt, Brahms, Enescu, Bartók K, 30.10 kl 19 Estonia ks, Rein Rannap, Vox Clamantis / Jaan-Eik Tulve „Taevane ja maine”

R, 20. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja T, 24. september kell 19 Estonia kontserdisaal Eliitkontserdid Duo ANNA-LIISA BEZRODNY (viiul), IRINA ZAHHARENKOVA (klaver) Prokofjev, Rein Rannap (esiettekanne) Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kontserdi koostöösarja alustab sel hooajal kahe meie tipp­ interpreedi ansambel.

Anna-Liisa Bezrodny on jõudnud tähtsaimate kontserdikeskuste, festivalide ja konkursiauhindadeni, sh Londoni Guildhalli kooli kuldmedal, mille eelmiste saajate hulgas on Bryn Terfel, Tasmin Little, Jacqueline du Pré. „Anna-Liisa Bezrodny on väljapaistev, särava tehnika ja tugeva interpreteeriva jõuga. Ta ei ole lihtsalt esitaja, vaid tõeline suur muusik.” (The Classical Source soolokavast Wigmore Hallis, 2008) Irina Zahharenkova on võitnud preemiaid mainekatel konkurssidel nii pianisti kui ka klavessinistina, samuti fortepianol. Erakordsest mitmekülgsusest annavad tunnistust oreli-, keemia-, eesti ja soome filoloogia õpingud. „Taltsutamatu, imepäraselt paindlik rütmijulgus meenutab kõigi aegade parimaid varajase muusika interpreete.”

(Muso, 2012) T, 1. oktoober kell 18.45 Estonia kontserdisaal RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA AUHINNAGALA ERSO, dirigent Arvo Volmer Kunstiline juht Ülo Krigul, lavastaja Hardi Volmer Koostöös Eesti Muusikanõukogu ja ETVga N, 3. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal R, 4. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja L, 5. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja P, 7. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja P, 8. oktoober kell 19 Paide kultuurikeskus “VALGREST VOORANDINI” DATEVIK HOVANESIAN, ESTONIAN VOICES, ESTONIAN DREAM BIG BAND 2013. aasta 7. oktoobril tähistame ühe kuulsaima eesti laululooja Raimond Valgre 100. sünni­ aas­tapäeva. Ettekandele tulevad Valgre laulud uutes, tänapäevase helikeelega ja rohkem džässivaldkonda kuuluvates arranžeeringutes.

Kontserdil astub üles ka džässilegend, kes on möödunud aastakümnetest tuntud kui üks omanäolisemaid džässlauljatare – Datevik Hovanesian (USA/Armeenia). Lisaks Valgre loomingule kõlab kontserdil ka eesti heliloojate uuem džäss (Vind, Randalu) EDBB esituses ning Kadri Voorandi omalooming ja a cappella seaded ansamblile Estonian Voices.

Koostöös festivaliga Jazzkaar

• 62 •

R, 11. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja L, 12. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert P, 13. oktoober kell 17 Estonia kontserdisaal KÄSIKELLADE ANSAMBEL ARSIS, EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent MIKK ÜLEOJA. Kadri Voorand (vokaal), Peeter Vähi (budistlikud instrumendid) 20 aastat Arsise kellamuusikat – tähtpäevakava kõrgpunktiks on Peeter Vähi suurteos „Supreme silence” („Ülim vaikus”) „Supreme Silence” on umbes 50-minutiline teos naishäälele, meeskoorile ja kellade ansamblile, millele aeg-ajalt lisanduvad Tiibeti budistlikud pillid ning äärmiselt diskreetne elektroonika.

Osade pealkirjad annavad kätte üldise häälestuse: „Mandala ohverdamine”,„Vajrasattva mantra”, „Ülim vaikus” ja „Puhta maa palve”.Teise osa aluseks on traditsiooniline sanskritikeelne mantra, viimane osa põhineb auväärse Jigten Sumgoni (1143–1217) loodud tiibetikeelsele tekstile. Mõlemad tekstid on Peeter Vähi teose jaoks välja valinud Drikung Kargyud, budistliku koolkonna pea, Tema Pühadus XXXVII Drikung Kyabgon Chetsang Rinpoche.

Arsise esituses kõlavad ansambli 20 tegevusaasta jooksul tellitud seaded ja teosed nii eesti kui ka välismaistelt heliloojatelt.

R, 18. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal L, 19. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Nõnda kõneles Zarathustra, Richard Strauss 150 Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts Karol Szymanowski. Kontsertavamäng E-duur, op. 12 Ludwig van Beethoven. Sümfoonia nr 4 B-duur, op. 60 Katkendid näidendimuusikast „Ateena varemed” / „Die Ruinen von Athen”, op. 113 (Richard Straussi redaktsioon) Richard Strauss. Sümfooniline poeem „Nõnda kõneles Zarathustra” / „Also sprach Zarathustra”, op. 30 Richard Straussi sümfoonilise poeemi „Also sprach Zarathustra” algus, päikesetõus mägedes läbi muistse prohveti silmade, on klassikalise muusika enimtuntud helikujundeid. Seda on kohandatud lugematuteks versioonideks, kitšreklaamideni välja, aga ka nii õnnestunult nagu Stanley Kubricku filmis „2001: A Space Odyssey”.

Kontsert avab Eesti Kontserdi hooaega läbiva sarja „Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”, mis ühineb selle 19.–20. sajandi muusika gigandi tähtpäeva laialdase kajastamisega paljudes paikades üle maailma. Sari hõlmab veel ERSO 19. ja 20. detsembri kontserte Neeme Järvi juhatusel, samuti kammerkavasid, ning lõpeb mai algul ooperi „Ariadne Naxosel” lavastatud kontsertettekandega. Sarja esimene kava vaatleb loominguliste mõjuväljade kulgemist Beethovenist Straussini ning edasi Karol Szymanowskini, kelle avamängu hoogsus ja sära võistlevad Straussi enesega. Juhatab sarja kunstiline nõustaja Olari Elts.

kava P, 20. oktoober kell 17 Pärnu kontserdimaja E, 21. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal T, 22. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja K, 23. oktoober kell 19 Peterburi Jaani kirik STOCKHOLM SAXOPHONE QUARTET Põhjamaade uus muusika, Tatjana Kozlova (esiettekanne) Stockholm Saxophone Quartet on Põhjamaade nimekamaid nüüdismuusikaansamb­ leid, virtuoosid ja suhtlejad, kes on võlunud meie aja heliloominguga väga erinevat publikut üle maailma – Euroopa ja USA kõrval nt Egiptuses, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Mongoolias. „Kvarteti virtuoossus ja koosmäng piirneb ebareaalse, uskumatuga.” (Segodnja, Moskva) „Rootsi tähtsaimad suursaadikud nüüdismuusika vallas.” (Svenska Dagbladet) N, 24. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 30. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 1. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja T, 5. november kell 19 Estonia kontserdisaal Klassikatäht 2013 MARCEL JOHANNES KITS Marcel Johannes Kits (tšello), Martti Raide (klaver) Trio Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello), Rasmus Andreas Raide (klaver) Kavas Chopin, Ligeti, Beethoven 2013. aasta kevadel esmakordselt Eesti Kontserdi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös toimunud ja ülipopulaarseks osutunud noorte interpreetide telekonkurss „Klassikatähed” sai eelmise hooaja ERRi populaarseima telesaate tiitli. Telekonkursil osales kaheksa noort muusikut, „Klassikatähed 2013” võitjaks tuli 17-aastane tšellist Marcel Johannes Kits, kes pälvis

Eesti Kontserdi peaauhinna (2000 eurot ja kuni 5 kontserti meie esindussaalides) ning ERSO auhinna (kontsert solistina ERSO ees). Žürii liige Kalle Randalu: „Tegemist on väga tänuväärt ettevõtmisega. Saade on toonud telerite ette nii suure hulga vaatajaid, sealhulgas ka klassikalise muusikaga mittetegelevaid inimesi. Eesmärk on igal juhul täidetud!”

K, 30.10 kl 19 Pärnu km, „Klassikatäht 2013” MARCEL JOHANNES KITS (tšello) K, 30.10 kl 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait, Müstilised hääled, vokaalansambel TENORES DI BITTI (Sardiinia) N, 31.10 kl 19 Tallinn Jaani kirik, Müstilised hääled, vokaalansambel TENORES DI BITTI (Sardiinia)

NOVEMBER

K, 16. oktoober kell 19 Tartu Ülikooli aula N, 24. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 25. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja T, 29. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Pianisti portree MIHKEL POLL (klaver) Kavas Liszt, Brahms, Enescu, Bartók „Mihkel Poll on huvitav ja isikupärane muusik ning suurepäraste pianistlike võimetega, kandes ette äärmiselt keerukaid teoseid artistliku üleoleku ning muusikalise vabadusega.” (helilooja Arvo Pärt). Mihkel Polli konkursivõitude ja esinemiste nimekiri on muljetavaldav. Hooajal 2012/2013 oli Mihkel Poll ERSO resideeriv artist, esitades eesti heliloojate klaverikontserte maestrote Neeme Järvi, Olari Eltsi ja Arvo Volmeri juhatusel. Ees ootavad etteasted koos Birmingham Sinfonia ja Birmingham Schools Symphoni Orchestraga ning

• 63 •

R, 1.11 kl 19 Tartu Jaani kirik, Müstilised hääled, vokaalansambel TENORES DI BITTI (Sardiinia) R, 1.11 kl 19 Jõhvi km, „Klassikatäht 2013” MARCEL JOHANNES KITS (tšello) L, 2.11 kl 18 Niguliste kirik, hingedepäeva kontsert, Hortus Musicus L, 2.11 kl 19 Pärnu Eliisabeti kirik, Müstilised hääled, vokaalansambel TENORES DI BITTI (Sardiinia) P, 3.11 kl 16 Jõhvi Mihkli kirik, Müstilised hääled, vokaalansambel TENORES DI BITTI (Sardiinia) T, 5.11 kl 19 Estonia ks, „Klassikatäht 2013” MARCEL JOHANNES KITS (tšello) K,6.11 kl 18 Valga Muusikakool. Muusika Eestimaale, Rein Rannap (klaver) N, 7.11 kl 18 Kilingi-Nõmme klubi.

Muusika Eestimaale, Rein Rannap (klaver) N, 7.11 kl 19 Vanemuise km, Vanemuise kontserdimaja 15, Kuldne klassika,

Vanemuise sümfooniaorkester / Paul Mägi / Christina Åstrand, Tšaikovski R,8.11 kl 18 Abja kultuurimaja. Muusika Eestimaale, Rein Rannap (klaver) R, 8.11 kl 19 Estonia kontserdisaal, Kuldne klassika, Vanemuise sümfooniaorkester / Paul Mägi / Christina Åstrand, Tšaikovski L, 9.11 kl 16 Väravatorn, „Rebane tuleb homme linna”, Hortus Musicus L, 9.11 kl 16 Värska kultuurikeskus, Muusika Eestimaale, Voldemar Kuslap ja Henn Rebane L, 9.11 kl 17 Estonia ks, SOOME BAROKKORKESTER / Markku LuolajanMikkola (tšello), Vivaldi E, 11.11 kl 18 Käina huvi- ja kultuurikeskus, Muusika Eestimaale, DORPAT TRIO T, 12.11 kl 18 Kärdla muusikakool, Muusika Eestimaale, DORPAT TRIO T, 12.11 kl 18 Põltsamaa mk, Eliitkontserdid, STEN LASSMANN (klaver), Brahms, Liszt, Tubin, Eller T, 12.11 kl 19 Paide kultuurikeskus, „Trubaduurilaulud”, Anto Õnnis, Robert Staak, Tõnu Jõesaar T, 12.11 kl 19 Estonia ks, Baltic Concert Express, BALTIC GUITAR QUARTET (Leedu) K, 13.11 kl 12 Jõhvi km, „Piip ja Tuut Estonias” / Siim Aimla ansambel K, 13.11 kl 15 Estonia ks, Lõunamuusika, „KLASSIKATÄHED 2013”

sügis 2013

kava K, 13.11 kl 18 Kuusalu mk, Eliitkontserdid, STEN LASSMANN (klaver), Brahms, Liszt, Tubin, Eller K, 13.11 kl 19 Pärnu km, Baltic Concert Express, BALTIC GUITAR QUARTET (Leedu) N, 14.11 kl 12 Pärnu km, „Piip ja Tuut Estonias” / Siim Aimla ansambel N, 14.11 kl 18 Märjamaa rm, Eliitkontserdid, STEN LASSMANN (klaver), Brahms, Liszt, Tubin, Eller N, 14.11 kl 19 Tallinna raekoda, „Taasloodud kitarr!”, SMARO GREGORIADOU (Kreeka) N, 14.11 kl 19 Vanemuise km, Baltic Concert Express, BALTIC GUITAR QUARTET (Leedu) R, 15.11 kell 11 Vanemuise km, „Piip ja Tuut Estonias” / Siim Aimla ansambel R, 15.11 kl 18 Põlva mk, „Taasloodud kitarr!”, SMARO GREGORIADOU (Kreeka) R,15.11 kl 19 Järva-Jaani kultuurimaja.

Muusika Eestimaale, puhkpilliansambel Brassical R, 15.11 kl 19 Vanemuise km, EESTI RAHVUSMEESKOOR / Nicolas Fink (Saksamaa) R, 15.11 kl 19 Sadala rm, „Hispaania õhtu”, MARIA RÄÄK (flamenkotants), KRISTO KÄO (kitarr) L, 16.11 kl 16 Alatskivi loss, „Taasloodud kitarr!”, SMARO GREGORIADOU (Kreeka) L,16.11 kl 16 Iisaku Rahvamaja.

Muusika Eestimaale, Laura Põldvere ja Raivo Tafenau ansambel L, 16.11 kl 17 Estonia ks, EESTI RAHVUSMEESKOOR / Nicolas Fink (Saksamaa)

Eestimaale, Rein Rannap (klaver) R, 22.11 kl 19 Jõhvi km, Pianisti portree, 1974: OSCAR PETERSON TALLINNAS / Randalu / Eespere / Kullerkupp / Juurikas R, 22.11 kl 19 Haanja rahvamaja, Muusika Eestimaale, Villu Veski ja Tiit Kalluste R, 22.11 kl 19 Peterburi Jaani kirik, TALLINNA POISTEKOOR 25 L,23.11 kl 16 Kostivere Kultuurimõis.

Muusika Eestimaale, Rein Rannap (klaver) T, 26.11 kl 18 Valga mk, Helilooja Eestimaale, LIIS VIIRA autorikontsert T, 26.11 kl 19 Estonia ks, Eliitkontserdid, STEN LASSMANN (klaver), Brahms, Liszt, Tubin, Eller K, 27.11 kl 18 Põlva mk, Helilooja Eestimaale, LIIS VIIRA autorikontsert K, 27.11 kl 19 Pärnu km, TALLINNA POISTEKOOR 25 R, 29.11 kl 19 Vanemuise km, TALLINNA POISTEKOOR 25 R, 29.11 kl 19 Estonia ks, Kuldne klassika, Tallinna Kammerorkester / Risto Joost, Kädy Plaas (sopran), Indrek Vau (trompet), Haydn, Mozart, L, 30.11 kl 16 Väravatorn, „Monteverdi ja tema aeg”, Hortus Musicus L, 30.11 kl 19 Estonia ks, TALLINNA POISTEKOOR 25 L, 30.11 kl 19 Pärnu kontserdimaja sünnipäevakontsert! Kuldne klassika, Tallinna Kammerorkester / Risto Joost, Kädy Plaas (sopran), Indrek Vau (trompet), Haydn, Mozart

DETSEMBER

L, 16.11 kl 19 Peterburi Jaani kirik, Baltic Concert Express, BALTIC GUITAR QUARTET (Leedu)

P, 1.12 kl 15 Joelähtme rm, „Trubaduurilaulud”, Anto Õnnis, Robert Staak, Tõnu Jõesaar

P, 17.11 kl 16 Vanemuise km, „Taasloodud kitarr!”, SMARO GREGORIADOU (Kreeka)

P, 1.12 kl 16 Järva-Jaani km, Muusika Eestimaale, KUNINGLIK KVINTETT

P, 17.11 kell 17 Jõhvi km, Baltic Concert Express, BALTIC GUITAR QUARTET (Leedu) T, 19.11 kl 19 Vanemuise km, Pianisti portree, 1974: OSCAR PETERSON TALLINNAS / Randalu / Eespere / Kullerkupp / Juurikas K, 20.11 kl 18 Kuressaare mk, Eliitkontserdid, STEN LASSMANN (klaver), Brahms, Liszt, Tubin, Eller K,20.11 kl 19 Avinurme kultuurikeskus.

Muusika Eestimaale,Sibul-Vaigla-Rull K, 20.11 kl 19 Pärnu km, Pianisti portree, 1974: OSCAR PETERSON TALLINNAS / Randalu / Eespere / Kullerkupp / Juurikas N, 21.11 kl 18 Räpina mk, Muusika Eestimaale, Villu Veski ja Tiit Kalluste N,21.11 kl 19 Tapa Kultuurikoda.

Muusika Eestimaale, Sibul-Vaigla-Rull N, 21.11 kl 19 Estonia ks, Pianisti portree, 1974: OSCAR PETERSON TALLINNAS / Randalu / Eespere / Kullerkupp / Juurikas N, 21.11 kl 19 Narva linnus, TALLINNA POISTEKOOR 25 R, 22.11 kl 19 Vihula mõis. Muusika

sügis 2013

P, 1.12 kl 16 Avinurme kk, „Itaalia meeleolus”, Karmen Puis, Kålli Kudu, Lande Lampe-Kits P, 1.12 kl 17 Kuusalu rm, „Tähistaeva heledus”, Hanna-Liina Võsa, Rene Soom, Tarmo Eespere P, 1.12, kl 19 Tapa Kultuurikoda.

Muusika Eestimaale, Kaia Urb (sopran), Heiki Mätlik (kitarr) E, 2.12 kl 12 Estonia ks, lastekontsert „Nukkude laulud”, NUKU KOOR, Siim Aimla ansambel E,2.12 kl 18 Kärdla muusikakool.

Muusika Eestimaale, Eliit­kontserdid, Sten Lassmann (klaver) T, 3.12 kl 12 Jõhvi km, lastekontsert „Nukkude laulud”, NUKU KOOR, Siim Aimla ansambel T, 3.12 kl 15 Estonia ks, Lõunamuusika, Andres Uibo, Aare Tammesalu, Arete Teemets T,3.12 kl 18 Käina Huvi- ja Kultuurikeskus. Muusika Eestimaale, Eliitkontserdid, Sten Lassmann (klaver) T, 3.12 kl 19 Vanemuise km, TŠAIKOVSKI-NIM SUUR SÜMFOONIAORKESTER (Moskva) / VLADIMIR FEDOSSEJEV

esinemine koos ERSO ning maestro Neeme Järviga Läänemere maade festivalil Stockholmis Berwaldhallenis.

Uues kontserdisarjas „Pianisti portree” valgustab osalevate silmapaistvate Eesti ja välismaiste pianistide kavade valik nende kunstilist maailmavaadet. Sarja kunstiline nõustaja on Kalle Randalu.

T, 1. oktoober kell 19 Võru kultuurimaja Kannel K, 2. oktoober kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait R, 18. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja L, 19. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 30. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal REIN RANNAP, VOX CLAMANTIS: ESIETTEKANDEL „TAEVANE JA MAINE” Kaastegev keelpillikvartett 4x4 Dirigent Jaan-Eik Tulve 60. sünnipäeva kajana toob eesti muusika meesnagu-orkester Rein Rannap kuulaja ette üllatava koostööprojekti: suurvormi ulatusega uudisteose „Taevane ja maine” klaverisolistile ja ­gregoriaani ansamblile Vox Clamantis. Teose aluseks on Pärsia 13. sajandi müstiku Jalāl ad-Dīn Rūmī luuletekstid. Uudisteosele lisaks kõlab kontserdil teinegi üllatav Rannapi ja keskaegse vokaalmuusika ansambli ühistöö: noore Rannapi igihaljaste levilaulude meloodiad gregoriaani võtmes, klaverisolistiks autor.

K, 30. oktoober kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait N, 31. oktoober kell 19 Tallinn Jaani kirik R, 1. november kell 19 Tartu Jaani kirik L, 2. november kell 19 Pärnu Eliisabeti kirik P, 3. november kell 16 Jõhvi Mihkli kirik Müstilised hääled Vokaalansambel TENORES DI BITTI „MIA­ LINU PIRA” (Sardiinia) 3000 aasta vana, polüfooniline ülemheliderikka laulmise traditsioon, mis veel tänapäevalgi elujõuline. Pea igas Sardiinia külas oma ansambel, Tenores di Bitti neist rahvusvaheliselt tuntuim.

Nende arhailise muusikatunnetuse, jõulise kõla ja perfektse häälestumisoskuse taga on poisekesepõlvest alguse saanud kooslaulmine.

L, 9. november kell 17 Estonia kontserdisaal SOOME BAROKKORKESTER, MARKKU ­LUOLAJAN-MIKKOLA (tšello) Vivaldi Autentsetel instrumentidel mängiv Soome Barokkorkester on esinenud pea kõigil olulistel vanamuusikafestivalidel Euroopas. Orkestri kunstiline juht on põhjanaabrite kuulsaim viola da gamba virtuoos Markku Luolajan-Mikkola.

Barokkorkestri kontsertmeister on maineka Concerto Copenhageni esiviiuldaja Peter Spissky, kes on nõutud mängija Euroopa parimates varajase muusika ansamblites ja koostööpartner muusikutele nagu Lars Ulrik Mortensen, Paul Hillier, Andrew Lawrence-King, Alfredo Bernardini jt.

K, 13. november kell 15 Estonia kontserdisaal Lõunamuusika KLASSIKATÄHED 2013 Esinevad 2013. aasta telekonkursist osavõtjad Marcel Johannes Kits (tšello), Heigo Rosin (löökpillid), Marten Altrov (klarnet), Ksenia Kutšukova (sopran), Mihkel Kallip (trompet), Märt Metsla (trompet), Auli Lonks (klaver), Johan Randvere (klaver).

T, 12. november kell 19 Estonia kontserdisaal K, 13. november kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 14. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 16. november kell 19 Peterburi Jaani kirik P, 17. november kell 17 Jõhvi kontserdimaja Baltic Concert Express „Neli kitarri, üks hing”: BALTIC GUITAR QUARTET (Leedu) Boccherini, Rossini, Brahms, Dvorák, Bizet, de

• 64 •

Falla, Piazzolla, Brouwer, Domeniconi, Ruebens Kvarteti asutasid leedu noored andekad klassikalise kitarri solistid 2004. aastal, 2008 ühines belgia kitarrist ja helilooja Chris Ruebens.

Järgnenud on tõeline tähelend paljudes riikides.

Kvartett mängib kuulsa hispaania ­kitarrimeistri Manuel Contrerase spetsiaalselt valminud kitarridel.

T, 19. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 20. november kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 21. november kell 19 Estonia kontserdisaal R, 22. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja Pianisti portree „1974: OSCAR PETERSON TALLINNAS” Kristjan Randalu, Jürmo Eespere, Sven Kuller­ kupp, Raun Juurikas Toivo Unt (bass), Brian Melvin (löökpillid) Novembris 1974 esines Eestis kõigi aegade parimaid džässpianiste, toona 49-aastane kanadalane Oscar Peterson. Sven Kullerkupu algatatud projektis kõlavad eesti virtuoossete džässpianistide nägemused Petersoni muusikast austusavaldusena legendaarsele sündmusele. Nii laval kui ka saalis on inimesi, kes olid sündmusel tunnistajate, isegi kaasamusitseerijatena. Peterson andis oma trioga kontserte Estonia kontserdisaalis (kahel korral) ja Laevastiku Ohvitseride Majas, aga ta suhtles ja mängis ka siinsete muusikutega Tallinna varietees ja erakorteris Nõmmel. Raivo Tammiku salvestusest Estonia kontserdi­saalis anti läänes välja heliplaat pealkirjaga „Oscar Peterson in Russia”, mis praegugi Amazonis saadaval. Venemaale Peterson küll jõudis, aga kontsertidele lisa ei tulnud: Moskvas ei tuldud lennuväljale vastu, pakuti kehva äärelinnahotelli ja trio katkestas kontserdireisi. Oscar Petersoni, keda auhinnati 8 Grammyga ning keda kolleeg Duke Ellington on iseloomustanud kui „klaveri maharadžat”, jälitasid eluaeg terviseprobleemid.

Tegu oli aga erakordselt tööka ja mitmekülgse muusikuga. Lisaks tuhandetele kontsertidele ja üle 200 plaadistusele oli ta viljakas helilooja (ligi 400 teost), õpetas, juhtis ülikooli ja telesaateid.

R, 29. november kell 19 Estonia kontserdisaal L, 30. november Pärnu kontserdimaja sünnipäevakontsert Kuldne klassika TALLINNA KAMMERORKESTER, dirigent RISTO JOOST Kädy Plaas (sopran), Indrek Vau (trompet) Haydn, Mozart L, 30. november kell 19 Estonia kontserdisaal TALLINNA POISTEKOOR 25 Tallinna Poistekoor, vilistlaste meeskoor, üllatusesinejad Dirigendid LYDIA RAHULA ja TOMI RAHULA Bachist Pärdini, Pärdist popini E, 2. detsember kell 12 Estonia kontserdisaal T, 3. detsember kell 12 Jõhvi kontserdimaja K, 4. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja N, 5. detsember kell 11 Pärnu kontserdimaja Lastekontsert „Nukkude laulud” Nuku koor, Siim Aimla ansambel, dirigent ja lavastaja Reeda Kreen Kontserti juhib Buratino Eesti heliloojate laulud nukuteatri lavastustest

rubriik

• 65 •

sügis 2013

kava K, 4.12 kl 12 Vanemuise km, lastekontsert „Nukkude laulud”, NUKU KOOR, Siim Aimla ansambel K,4.12 kl 19 Põltsamaa gümnaasium.

Muusika Eestimaale, puhkpilliansambel Brassical K, 4.12 kl 19 Nokia kontserdimaja, TŠAIKOVSKI-NIM SUUR SÜMFOONIAORKESTER (Moskva) / VLADIMIR FEDOSSEJEV N, 5.12 kl 11 Pärnu km, lastekontsert „Nukkude laulud”, NUKU KOOR, Siim Aimla ansambel R, 6.12 kl 19 Estonia ks, Benjamin Britten 100, SÕJAREEKVIEM ERSO, Latvija, RO Estonia Poistekoor / Jan Latham Koenig L, 7.12 kl 16 Väravatorn, „Balkani ballaadid”, Hortus Musicus P, 8.12 kl 17 Tallinna Jaani kirik, Benjamin Britten 100, ELLERHEIN / Ingrid Kõrvits, Ulla Krigul (orel), Liisa Viira (harf) P, 8.12 kl 18 Põltsamaa loss, „Trubaduurilaulud”, Anto Õnnis, Robert Staak, Tõnu Jõesaar E, 9.12 kl 19 Vanemuise km, Eliitkontserdid, PEETER SARAPUU (fagott), YXUS Ensemble T, 10.12 kl 19 Estonia ks, Eliitkontserdid, PEETER SARAPUU (fagott), YXUS Ensemble K, 11.12 kl 19 Pärnu km, Eliitkontserdid, PEETER SARAPUU (fagott), YXUS Ensemble N, 12.12 kl 19 RO Estonia Talveaed, Kontsertjazz, Trio GoDeMa R, 13.12 kl 19 Tartu Jaani kirik, Benjamin Britten 100, ELLERHEIN / Ingrid Kõrvits, Ulla Krigul (orel), Liisa Viira (harf) R, 13.12 kl 19 Peterburi Jaani kirik, Kontsertjazz, Trio GoDeMa L, 14.12 kl 16 Märjamaa rm, Muusika Eestimaale, KUNINGLIK KVINTETT L, 14.12 kl 18 Jõhvi Mihkli kirik.

SCHOLA SANCTAE SUNNIVAE (Norra), VOX CLAMANTIS / Jaan-Eik Tulve L, 14.12 kl 19 Mustpeade maja, RENÉ EESPERE AUTORIÕHTU P, 15.12 kl 13 Karula kirik, Muusika Eestimaale, KUNINGLIK KVINTETT P, 15.12 kl 17 Niguliste, EBU jõulukontsert. SCHOLA SANCTAE SUNNIVAE (Norra), VOX CLAMANTIS / Jaan-Eik Tulve P, 15.12 kl 18 Kadrioru loss, Suur barokkakadeemia, „Fiori musicali”, Hortus Musicus T, 17.12 kl 19 Estonia ks, Pianisti portree, „Sõnadeta laul”, KALLE RANDALU, Mendelssohn-Bartholdy, Schumann jt. Tulve (esiettekanne) K, 18.12 kl 19 Peterburi Jaani kirik, „Euroopa jõulud”, Andres Uibo, Arete Teemets, Aare Tammesalu N, 19.12 kl 19 Vanemuise km, Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150, ERSO / Neeme Järvi / Per Tengstrand (klaver, Rootsi) R, 20.12 kl 18 Viljandi Pärimusmuusika Ait, „Lux Aurumque”, RAMi jõulukontsert / Sander Tamm R, 20.12 kl 19 Estonia ks, Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150, ERSO / Neeme Järvi / Per sügis 2013 Tengstrand (klaver, Rootsi)

L, 21.12 kl 16 Väravatorn, „Ah Elslein, kallis Elselein”, Hortus Musicus L, 21.12 kl 18 Jaani kirik, Tallinn „Lux Aurumque”, RAMi jõulukontsert / Sander Tamm P, 22.12 kl 14 Pärnu kontserdimaja, „Lux Aurumque”, RAMi jõulukontsert / Sander Tamm E, 23.12 kl 19 Jaani kirik, Tartu „Lux Aurumque”, RAMi jõulukontsert / Sander Tamm K, 25.12 kl 15 Pärnu km, Pühademuusika: ERI KLAS JA SÕBRAD, Pärnu linnaorkester, Maarja-Liis Ilus, Ivo Linna, Liisi Koikson N, 26.12 kl 15 Niguliste, TALLINNA POISTEKOOR N, 26.12 kl 19 Vanemuise km, “Valged jõulud”. Pühademuusika: ERI KLAS JA SÕBRAD, Pärnu linnaorkester, Maarja-Liis Ilus, Ivo Linna, Liisi Koikson R, 27.12 kl 19 Jõhvi km, Pühademuusika: ERI KLAS JA SÕBRAD, Pärnu linnaorkester, Maarja-Liis Ilus, Ivo Linna, Liisi Koikson L, 28.12 kl 19 Estonia ks, Pühademuusika: ERI KLAS JA SÕBRAD, Pärnu linnaorkester, Maarja-Liis Ilus, Ivo Linna, Liisi Koikson L, 28.12 kl 16 Väravatorn, „Muusika viivuks”, Hortus Musicus R, 28.12 kl 19 Tartu Jaani kirik, HÄNDEL. „MESSIAS”,Voces Musicales, Corelli Consort / Anssi Mattila L, 29.12 kl 19 Tallinna Jaani kirik, HÄNDEL. „MESSIAS”,Voces Musicales, Corelli Consort / Anssi Mattila P, 30.12 kl 19 Jõhvi km, Hennessy aastalõpukontserdid, Klaaspärlimäng Sinfonietta / Andres Mustonen / Lisa Smirnova E, 30.12 kl 19 Pärnu km, Hennessy aastalõpukontserdid, ERSO / Neeme järvi / Aleksander Gavriljuk (klaver, Ukraina) E, 31.12 kl 12 Vanemuise km, Hennessy aastalõpukontserdid, Tallinna Kammerorkester / Jaakko Kuusisto (Soome) E, 31.12 kl 13 Tallinna raekoda, Aastalõpukontsert raekojas, Meder Consort E, 31.12 kell 14 Estonia ks, Pidulik lõunakontsert, Klaaspärlimäng Sinfonietta / Andres Mustonen / Lisa Smirnova E, 31.12 kl 15 Tallinna raekoda, Aastalõpukontsert raekojas, Meder Consort E, 31.12 kl 17 Estonia ks, Aastalõpukontsert, Tallinna Kammerorkester / Jaakko Kuusisto (Soome) E, 31.12 kl 17 Väravatorn, Aastalõpukontsert Väravatornis, Hortus Musicus E, 31.12 kl 19 Väravatorn, Aastalõpukontsert Väravatornis, Hortus Musicus

T, 3. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 4. detsember kell 19 Nokia kontserdimaja TŠAIKOVSKI-NIMELINE SUUR SÜMFOONIA­ ORKESTER (MOSKVA) Dirigent VLADIMIR FEDOSSEJEV Beethoven. Sümfoonia nr 4 Tšaikovski. Sümfoonia nr 4 1930. aastal loodud Tšaikovski-nimeline Suur Sümfooniaorkester on üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid Venemaa orkestreid. Kuulsusrikka ajaloo jooksul on orkestri dirigendid olnud leg­ en­di­staatuses Aleksandr Orlov, Aleksandr Gauk, Nikolai Golovanov, Gennadi Roždestvenski. Alates 1974. aastast on orkestri peadirigent ja kunstiline juht Vladimir Fedossejev. Pulbitsev, briljantne, kõrgprofessionaalne, triumfaalne – need on märksõnad, mis läbivad orkestri kontsertide arvustusi ja teevad temast kauaoodatud külalise maailma olulisematel kontserdilavadel. „Väljapaistvate muusikute väljapaistev ansambel.” See Dmitri Šostakovitši tunnustus pärineb küll aastakümnete tagant, ent kehtib vääramatult praegugi.

R, 6. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Benjamin Britten 100 „Sõjareekviem” Dirigent JAN LATHAM KOENIG (Suurbritannia) ERSO, LATVIJA, RO ESTONIA POISTEKOOR, SAMUEL BODEN (tenor, Suurbritannia), GAVIN CARR (bariton, Suurbritannia) Helilooja ja pianist Benjamin Britten, keda peetakse Inglismaa suurimaks heliloojaks pärast Henry Purcelli, oli veendunud patsifist. Tema peateos „Sõjareekviem” on pühendatud kõigile süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele maailma ajaloos. Reekviemis avalduvad helilooja rahupüüdlikud tõekspidamised eesmärgiga hoiatada tulevasi põlvkondi relvade haaramise mõttetuse eest. Briti dirigent Jan Latham Koenig on Eesti publikule tuntud Birgitta festivalilt, kus ta juhatas Wagneri ooperit „Lohengrin”.Ta on korduvalt ette kandnud Britteni „Sõjareekviemi”, viimati 2010. aastal rahvusvahelisel festivalil 6th Epiphany Week. Praegune Novaja Opera peadirigent Jan Latham Koenig on sage külaline paljudes ooperimajades üle maailma, nagu Covent Garden, Opèra National Paris-Bastille, Viini Riigiooper, Baieri Riigiooper, Saksa Ooper Berliinis, Taani ­Kuninglik Ooper jm.

L, 14. detsember kell 18 Jõhvi Mihkli kirik P, 15. detsember kell 17 Niguliste Euroraadio jõulukontsert SCHOLA SANCTAE SUNNIVAE (Norra), dirigent Anne Kleivset VOX CLAMANTIS, dirigent Jaan-Eik Tulve Gregoriaani koraalid, norra vaimulikud rahvalaulud, eesti ja norra nüüdismuusikat EBU (European Broadcasting Union) jõulukontserdiks otseülekandes paljudesse Euroopa riikidesse on Klassikaraadio seekord valinud Eesti ja Norra parimate gregoriaani ansamblite ühiskontserdi.

Vox Clamantis ja Schola Sanctae Sunnivae, Trondheimis tegutsev naislauljate ansambel, on mõttekaaslased. Mõlemad on eksperimendialtid, tuues välja seikluslikke kavasid, kus keskaegne koraal põimub uudisteostega, džässi jm täna­ päeva helikunstiga, ning on hinnatud esinejad paljudel rahvusvahelistel festivalidel. Schola Sanctae Sunnivae on ühtlasi norra keskaegse gregoriaani koraali suurepärane tundja ja ainulaadne esitaja. Ansambel on Kopenhaageni kuningliku raamatukogu käsikirjadest ellu äratanud ulatusliku koguse muusikalisest pärandist, mis kunagi kõlas Nidarose (Trondheimi keskaegne nimi) katedraalis.

Tegu on suurima katedraaliga Põhja-Euroopas, siin asub Püha Olavi haud. Schola Sanctae Sunnivae on katedraali juures asuva palverändurite keskuse ametlik koor.

Koostöös Klassikaraadioga

• 66 •

K, 25. detsember kell 15 Pärnu kontserdimaja N, 26. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 27. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja L, 28. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal PÜHADEMUUSIKA: „ERI KLAS JA SÕBRAD” PÄRNU LINNAORKESTER, MAARJA-LIIS ILUS, IVO LINNA, LIISI KOIKSON Uno Naissoo, Raimond Valgre, Arne Oit ja Valter Ojakäär on sõbrad, kellega maestro Eri Klas oma muusikuteel kõrvuti radu käinud. Et kõik need legendaarsed heliloojad sel aastal oma juubeleid tähistavad, otsustas maestro nendega koosveedetud muusikalisi aegu meenutada ja tuua välja kava oma sõprade loomingu paremikust. Seaded orkestrile ja solistidele tänaseks kontserdiks on teinud Tõnis Kõrvits.

R, 28. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik L, 29. detsember kell 19 Tallinna Jaani kirik HÄNDELI „MESSIAS” VOCES MUSICALES, CORELLI CONSORT, dirigent ANSSI MATTILA (Soome) Pirjo Püvi (sopran, teater Vanemuine), Ivo Posti (kontratenor), Henrik Üksvärav (tenor), Uku Joller (bass) Georg Friedrich Händeli populaarseim teos „Messias” valmis 1741. aastal ja vaatamata vähesele edule esmaettekandel, on sellest kujunenud maailmaliteratuuri kuulsaim oratoriaalne kompo­ sitsioon. Kaunid aariad ja võimsad koorid on maius­palad, mida publik eriliselt naudib. „Messias” kantakse ette ajaloolistel instrumentidel, dirigendiks Soome selle ala suurim asjatundja – Sibeliuse Akadeemia vanamuusikaosakonna juht, orelimängija ja klavessinist Anssi Mattila. Mattila on muu hulgas loonud legendaarse Kuudennen Kerroksen Kamariorkesteri (Kuuenda Korruse Orkester, praegune Soome Barokkorkester).

Anssi Mattila on juhendanud ja üles kasvatanud terve põlvkonna soome vanamuusikuid.

P, 30. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja E, 31. detsember kell 14 Estonia kontserdisaal Hennessy aastalõpukontserdid KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA LISA SMIRNOVA (klaver, Austria/Venemaa), dirigent ANDRES MUSTONEN Kavas Mozarti Serenaad nr 6, Klaverikontsert nr 9, Sinfonia concertante

E, 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja E, 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal Hennessy aastalõpukontserdid TALLINNA KAMMERORKESTER, JAAKKO KUUSISTO (viiul, dirigent) Kavas virtuoosne keelpillimuusika: Vivaldi, Sibe­lius, Kreisler, Piazzolla, Kuusisto E, 30. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja T, 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal EESTI KONTSERDI JA HENNESSY UUSAASTAKONTSERT ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent NEEME JÄRVI. Solistid Aleksander Gavriljuk (klaver, Ukraina), Kaia Urb (sopran) Vene ja prantsuse muusika: Rahmaninov, Fauré, Poulenc